Uudised: varjupaigapoliitika
Eksperdid: Eestil pole vaja põgenike sissevoolu pärast muretseda
Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn on hoiatanud, et Balti riigid võivad peatselt seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid. Ekspertide hinnangul pole meil siiski vaja muretseda suure hulga põgenike sissevoolu pärast, sest Eesti pole põgenike jaoks eriti ahvatlev riik.
Aasta 2014 tõi Eestisse varjupaigataotlejate rekordi. Suurem osa 157-st varjupaiga taotlejast oli pärit Ukrainast. 2008. aastal oli näiteks 14 varjupaiga taotlejat ja aasta-aastalt on need numbrid kasvanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Janek Mägi, kes töötab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ülesannetes, ütles, et suurt probleemi varjupaiga taotlejate hulk Eestile tekitada ei saa. "Tänase päeva seisuga võib väita, et Põhja-Aafrikast ja sealt ümbrusest ei ole Eestisse varjupaigatulva."
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet arvab, et põgenike arv võib ka Eestis veidi suureneda, kuid Balti riigid pole põgenike jaoks kuigi ahvatlevad.
Euroopa Liitu on kõige enam põgenikke saabumas Süüriast, Iraagist ning läbi Liibüa saabuvad immigradid Aafrikast. Nende sihtkohaks on Itaalia ja Malta. Põhjuseks on konfliktid, mis puhkenud Euroopa lähinaabruses, aga ka Aafrikas.
Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas ütles, et näiteks Ukraina põgenikke saaks aidata mõneks ajaks Eestisse kutsudes. "On teatud gruppe nende põgenike hulgas, keda me saaksime tegelikult rohkem aidata näiteks sellega, et tooksime nad mõneks perioodiks Eestisse, ajani, kui sõda seal ükskord maha rahuneb ja otsa saab ning nad saavad sinna tagasi minna."
Euroopa Liidus on arutletud ka võimaluse üle jagada põgenikke ka nendesse riikidesse, kuhu neil suurt tungi pole. "Seni on meie seisukoht olnud, et meil tuleb teha kõik, et need inimesed läheksid tagasi oma koju ja elaksid seal. See ei ole lahendus, kui me võtame inimese lihtsalt enda juurde ja pakume talle võõras keskkonnas eluaset ja üritame teda siin kohandada," ütles Janek Mägi.
Urmas Paet nimetab Euroopa võimalustena konfliktidele lahenduste otsimist, humanitaarabi põgenikelaagritele aga ka tõhusamat piiride valvamist. "Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex on täna selgelt alarahastatud ja alamehitatud ning see kindlasti ei vasta sellele olukorrale, mis Vahemerel toimub. Kui ikkagi aastaga tuleb üle 150 000 põgeniku üle, kellest 3000 upub, siis see näitab, et Euroopa Liidu piirivalve Vahemerel ei toimi tõhusalt."
Paet ütles, et peab tõenäoliseks kokkulepet, et toetust saavad need riigid, kuhu põgenikud massiliselt saabuvad. Paet nimetas Itaalia, Malta ja Kreeka kõrval ka Prantsusmaad, Rootsit ja Saksamaad, kus on suuremad immigrantide kogukonnad uusi tulijaid juba ees ootamas.
Uudislõik oli eetris 6. jaanuari 2015 Aktuaalses Kaameras.
Siseministeeriumi ametnik pagulastest: teeme kõik, mida EL ette näeb, aga mitte rohkem
«Me jätkame ikka seda ranget poliitikat,» ütles täna pärast pagulasuuringu esitlust Aivi Kuivonen siseministeeriumist. «Teeme kõik, mida Euroopa Liit on ette näinud, aga mitte rohkem.»
Täna avaldatud uuringufirma Saar Poll uuringu järgi arvab umbes 70 protsenti Eesti elanikest, et Eesti riik peaks pigem takistama pagulaste sisserännet.
Nii on ka Eesti ametlik pagulaspoliitika olnud alati konservatiivne, kuigi sellised uuringu tulemused Euroopa Pagulasfondi senise koordinaatori Kuivoneni sõnul pagulaspoliitikat kuidagi ei mõjuta.
Varjupaigataotlejate puhul lähtutakse ikka konkreetsest seadusest.
Kuigi poliitika jääb samaks, muutub järgmisest aastast aga see, et varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele hakatakse rohkem tuge pakkuma. Seda Euroopa Liidu rahadega.
EL saadab siia järgmiseks seitsmeks aastaks kümme miljonit eurot, millele Eesti riik lisab kohustusliku 25 protsenti.
Muuhulgas saavad pagulased saavad selle raha eest osaleda ühepäevastel koolitustel, mis peaks neil aitama Eestis elamiskohta, tööd ja õppimisvõimalusi leida.
Kõike seda peab riik, kes inimesele rahvusvahelist kaitset pakub, niikuinii pakkuma. Nüüd hakkab Eesti seda aga tegema regulaarselt. Varem olid koolitused projektipõhised.
Praegu hindab Euroopa Komisjon Eesti riigi programmi. Kui sellega päri ollakse, hakkab raha laekuma järgmisel aastal.
Seda eraldatakse varjupaiga-, rände- ja integratsiooniteemadele ning on mõeldud vaid kolmandate riikide kodanikele.
«Praegu öeldakse, et inimesed ei ole liberaalsed [sisserännet üldiselt soodustav], sest nad ei tea sellest teemast midagi,» ütles Kuivonen.
«Samas tuli uuringust välja, et nad ei tahagi midagi teada selle kohta. Kahe otsaga asi.»
Uudist vahendab Postimees.
Eestis on EL-i riikide seas kõige vähem pagulasi
Eestis taotleb ja saab kõige vähem inimesi varjupaika ning ÜRO hinnangul võiks Eesti seepärast kaaluda ka põgenike ümberasustamise programmiga liitumist ning nende kiiret tööturule aitamist.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström selgitas, et asüülitaotlejad tulevad lähedal asuvatesse ja hea mainega riikidesse või sinna, kus on ees sama rahvuse esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Praegusel hetkel võtavad viis Euroopa Liidu riiki vastu enamus varjupaigataotlejaid. Need on Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Belgia," märkis Malmström.
ÜRO andmetel on näiteks Rootsis 92 000 põgenikku ja Saksamaal pea 170 000. Süürias keev sõjakatel tähendab, et asüülitaotlejate arv on Euroopas tõusutrendis.
Alates 2010. aastast on varjupaigataotlejate arv Eestis pidevalt kasvanud ning eelmisel aastal oli neid inimesi 97.
Samas on kahanenud nende inimeste arv, kes on asüüli saanud. Eelmisel aastal oli neid seitse. Näiteks palus Eestis mullu varjupaika kaheksa süürlast, kuid vastu võeti vaid üks.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika osakonnajuhataja asekantsleri ülesannetes Ruth Annus tõi välja, et väga paljud inimesed, kes lahkuvad oma päritoluriigist, ei vaja niivõrd rahvusvahelist kaitset, vaid on tegelikult pigem majanduspõgenikud.
Eile avaldatud Euroopa Liidu rahastatud rahvusvaheline raport kritiseerib Eesti varjupaigapoliitikat: välispoliitikas seistakse inimõiguste ja demokraatia eest, kuid samal ajal vaatab kodumaalt põgenema sunnitud inimestele Eestis vastu keelumärk. Euroopas loodetakse eestlaste mõttelaadi muutustele, kusjuures kriitikanoodid tabasid ka Eestis pakutavaid varjupaigagataotlejate elamistingimusi.
"Ma külastasin Harku kinnipidamiskeskust. Minu meelest ei ole hea segada omavahel kriminaale, deporteerimist ootavaid inimesi ja otsuse ootel varjupaigataotlejaid," lausus ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel.
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretäri Michael Diedringi arvates oleks üks olulisi paranduskohti Eesti pagulaspoliitikas varjupaigataotlejate kiire tööturule aitamine.
"Kui pagulased hakkavad tööle, siis nad mitte ainult ei ole hea tööjõud, vaid neist saavad ka tegutsevad ühiskonnaliikmed. Kui nad saavad palka, siis nad hakkavad maksma makse. Kui nad saavad tööle, siis nad saavad hakata õppima keelt," rääkis Diedring.
MTÜ Eesti Pagulasabi projektijuht Eero Janson hindas samuti, et hetkel pole varjupaigataotlejatel sisuliselt õigust töötada ning teinekord peavad nad elama vastuvõtukeskuses aastaid mitte midagi tehes, juhul kui nad oma esmase õiguse kohtlus vaidlustavad.
Seaduse järgi on Eestis varjupaika taotleval põgenikul võimalus saada luba töötamiseks ühe aasta jooksul ehk Eesti juhindub Euroopa Liidus lubatud pikimast ajamäärast. Näiteks Kreekas, Portugalis ja Rootsis võib varjupaigataotleja kohe tööle asuda.
Nii äsja ilmunud rahvusvaheline raport kui ka Euroopa kõrged ametnikud soovitavad Eestil liituda ÜRO juhitud põgenike organiseeritud ümberasustamise programmiga, millest hetkel võtab osa 16 Euroopa Liidu riiki.
"Me ei palu Eestil võtta vastu sadu põgenikke. Aga Eesti võiks lähitulevikus anda kaitset ja päästa mõned pagulased samamoodi nagu eestlasi päästeti, kui nad pidid minevikus lahkuma oma kodumaalt," lisas Cochetel.
Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti ei ole põgenike ümberasustamise programmiga liitumiseks veel valmis ja see ei ole ka veel väga mõistlik.
"Me tegeleme nende inimestega, kes esimese riigina Euroopas tulevad Eestisse ja taotlevad siin siis põgenikustaatust. Aga Euroopa sees ümbertõstmine pole tänases seisus mõistlik," kommenteeris Paet.
Välisminister lisas, et kui Ukrainas ja Krimmis peaks olukord kriitilisemaks minema, siis me oleme valmis vastu võtma Ukraina põgenikke.
Saade oli eetris 23. märtsil 2014 ETV saates "Aktuaalne Kaamera: Nädal".