Eestis taotleb ja saab kõige vähem inimesi varjupaika ning ÜRO hinnangul võiks Eesti seepärast kaaluda ka põgenike ümberasustamise programmiga liitumist ning nende kiiret tööturule aitamist.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström selgitas, et asüülitaotlejad tulevad lähedal asuvatesse ja hea mainega riikidesse või sinna, kus on ees sama rahvuse esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Praegusel hetkel võtavad viis Euroopa Liidu riiki vastu enamus varjupaigataotlejaid. Need on Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Belgia," märkis Malmström.
ÜRO andmetel on näiteks Rootsis 92 000 põgenikku ja Saksamaal pea 170 000. Süürias keev sõjakatel tähendab, et asüülitaotlejate arv on Euroopas tõusutrendis.
Alates 2010. aastast on varjupaigataotlejate arv Eestis pidevalt kasvanud ning eelmisel aastal oli neid inimesi 97.
Samas on kahanenud nende inimeste arv, kes on asüüli saanud. Eelmisel aastal oli neid seitse. Näiteks palus Eestis mullu varjupaika kaheksa süürlast, kuid vastu võeti vaid üks.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika osakonnajuhataja asekantsleri ülesannetes Ruth Annus tõi välja, et väga paljud inimesed, kes lahkuvad oma päritoluriigist, ei vaja niivõrd rahvusvahelist kaitset, vaid on tegelikult pigem majanduspõgenikud.
Eile avaldatud Euroopa Liidu rahastatud rahvusvaheline raport kritiseerib Eesti varjupaigapoliitikat: välispoliitikas seistakse inimõiguste ja demokraatia eest, kuid samal ajal vaatab kodumaalt põgenema sunnitud inimestele Eestis vastu keelumärk. Euroopas loodetakse eestlaste mõttelaadi muutustele, kusjuures kriitikanoodid tabasid ka Eestis pakutavaid varjupaigagataotlejate elamistingimusi.
"Ma külastasin Harku kinnipidamiskeskust. Minu meelest ei ole hea segada omavahel kriminaale, deporteerimist ootavaid inimesi ja otsuse ootel varjupaigataotlejaid," lausus ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel.
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretäri Michael Diedringi arvates oleks üks olulisi paranduskohti Eesti pagulaspoliitikas varjupaigataotlejate kiire tööturule aitamine.
"Kui pagulased hakkavad tööle, siis nad mitte ainult ei ole hea tööjõud, vaid neist saavad ka tegutsevad ühiskonnaliikmed. Kui nad saavad palka, siis nad hakkavad maksma makse. Kui nad saavad tööle, siis nad saavad hakata õppima keelt," rääkis Diedring.
MTÜ Eesti Pagulasabi projektijuht Eero Janson hindas samuti, et hetkel pole varjupaigataotlejatel sisuliselt õigust töötada ning teinekord peavad nad elama vastuvõtukeskuses aastaid mitte midagi tehes, juhul kui nad oma esmase õiguse kohtlus vaidlustavad.
Seaduse järgi on Eestis varjupaika taotleval põgenikul võimalus saada luba töötamiseks ühe aasta jooksul ehk Eesti juhindub Euroopa Liidus lubatud pikimast ajamäärast. Näiteks Kreekas, Portugalis ja Rootsis võib varjupaigataotleja kohe tööle asuda.
Nii äsja ilmunud rahvusvaheline raport kui ka Euroopa kõrged ametnikud soovitavad Eestil liituda ÜRO juhitud põgenike organiseeritud ümberasustamise programmiga, millest hetkel võtab osa 16 Euroopa Liidu riiki.
"Me ei palu Eestil võtta vastu sadu põgenikke. Aga Eesti võiks lähitulevikus anda kaitset ja päästa mõned pagulased samamoodi nagu eestlasi päästeti, kui nad pidid minevikus lahkuma oma kodumaalt," lisas Cochetel.
Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti ei ole põgenike ümberasustamise programmiga liitumiseks veel valmis ja see ei ole ka veel väga mõistlik.
"Me tegeleme nende inimestega, kes esimese riigina Euroopas tulevad Eestisse ja taotlevad siin siis põgenikustaatust. Aga Euroopa sees ümbertõstmine pole tänases seisus mõistlik," kommenteeris Paet.
Välisminister lisas, et kui Ukrainas ja Krimmis peaks olukord kriitilisemaks minema, siis me oleme valmis vastu võtma Ukraina põgenikke.
Saade oli eetris 23. märtsil 2014 ETV saates "Aktuaalne Kaamera: Nädal".