Uudised: varjupaigataotlejad
Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust kokku 24 riigi kodanikelt ja ühe taotluse, mille esitaja kodakondsus ei ole teada.
Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik.
Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud.
Varjupaika taotlesid Eestist enim Sudaani kodanikud ehk 22 ning järgnesid Venemaa 19, Egiptus 12 ja Süüria seitsme taotlusega.
Taotlusi esitasid ka Mali, Valgevene, Gruusia, Kameruni, Elevandiluuranniku, Albaania, Alžeeria, India, Eritrea, Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud.
2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikku, üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik.
Tänavu on Eesti varjupaika andnud juba 15 inimesele
Eesti andis tänavu üheksa kuuga varjupaiga 15 inimesele, mida on viis korda rohkem kui mullu samal ajal.
Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp ütles Postimehele, et sel aastal on märkimisväärselt suurenenud ka varjupaigataotlejate arv.
«Ukraina sündmustega seoses on rohkem taotlusi esitanud Ukraina kodanikud. Kasvanud on ka Sudaani kodanike poolt esitatud varjupaigataotluste arv pärast seda, kui esimesed sudaanlased said käesoleva aasta kevadel pagulase staatuse. Enne seda on saanud ainult üks sudaanlane Eestis varjupaika ja seda aastal 2010,» lausus Lepp.
Kuigi Eesti on saanud tänavu enim varjupaigataotlusi Ukraina kodanikelt, ei olnud selle kuu alguse seisuga varjupaika saanud ükski ukrainlane.
Üheksa kuu jooksul on Eestilt varjupaiga saanud seitse Sudaani, neli Süüria, kolm Kosovo ja üks Venemaa kodanik. Mullu samal ajal oli Eestilt asüüli saanud kolm inimest – üks Afganistani, üks Süüria ja üks Venemaa kodanik.
Septembri lõpu seisuga oli otsus langetamata 82 rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes.
Kokku sai Eesti üheksa kuuga 107 varjupaigataotlust, enim ehk 37 taotlust laekus Ukraina kodanikelt.
16 taotlust laekus Sudaani, 11 Venemaa, kaheksa Egiptuse, seitse Süüria, neli Alžeeria, neli Valgevene, kolm Gruusia, kaks Bangladeshi, kaks kameruni, kaks Mali ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikelt. Samuti esitas asüülitaotluse üks Albaania, üks Eritrea, üks Kasahstani, üks iisraeli, üks Iraagi ja üks Nigeeria kodanik. Ühe asüülitaotleja kodakondsus on teadmata.
Mullu üheksa kuu jooksul sai Eesti 74 varjupaigataotlust.
Uudist vahendab Postimees (19.10.2014).
Ukrainlased tunnevad üha rohkem huvi Eestis varjupaiga taotlemise vastu
Üha enam ukrainlasi tunneb huvi varjupaiga taotlemise võimaluse vastu Eestis, sest nende kodukohas on olukord ebastabiilne. Paarkümmend Ukraina kodanikku on varjupaigataotluse ka esitanud.
Taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kiievi põllumajanduskõrgkooli magistrant Juri Zverev tuli Eestisse eelmisel sügisel aastaks Erasmuse programmiga õppima. Kevadel, kui Ukrainas algasid keerulised ajad, uuris Lõuna-Ukrainast, Krimmi lähedalt Melitopolist pärit Juri varjupaiga saamise võimalust. Talle öeldi, et vastus tema taotlusele võib suure tõenäosusega olla eitav.
"Nad arutasid minu palvet ja ütlesid, et kogu Ukrainas ei käi sõda ning ma võiksin osta maja Lääne-Ukrainas. Minul sellist võimalust ei ole," rääkis Zverev, kes on otsustanud sõita koju tagasi.
Donetskist pärit abielupaar, kes kaamera ees oma lugu rääkida ei soovinud, kodumaale pöördumise võimalusest ei mõtle. Ukrainas neil sugulasi ei ole ning ainsad sugulased elavad Eestis.
Praegu pole veel teada, kas ja kui paljudel varjupaigataotluse esitanud ukrainlastest on võimalik jääda Eestisse, sest taotlusi vaadatakse alles läbi. Kõik oleneb taotlemise põhjustest, ütles politsei- ja piirivalveameti menetlusbüroo juhataja Maige Lepp. Samuti oleneb palju ka sellest, millisest piirkonnast on taotluse esitaja pärit.
"Üldiselt on taotlejaid igast piirkonnast, kuid kõige rohkem siiski Luganski, Donetski ja Harkivi oblastist ja ka Krimmist ja Kiievist. Loomulikult me hindame ka seda, kas isikut on seal võimalik ümber asustada mõnda teise turvalisse piirkonda," rääkis Lepp.
Kümmekond ukrainlast on soovinud Eesti viisat pikendada. Põhjenduseks see, et nende koduriigis on ebastabiilne olukord. "Samuti on nad ka põhjendanud, et neil on hirm tuleviku ees, neil puudub turvalisus ning nad ei soovi kuuluda Vene Föderatsiooni koosseisu. Kõikidel nendel põhjustel me oleme ka nende viisaga viibimise aega pikendanud," selgitas Lepp.
Politsei- ja piirivalveamet saab ukrainlastelt ja ka nende Eestis elavatelt sugulastelt iga päev kõnesid, kus uuritakse, millised on varjupaiga taotlemise tingimused.
Artikkel ilmus ERR uudisteportaalis.