Uudised: varjupaigapoliitika

Ilves: brittide otsus pakkuda afgaanidele elukohta võiks olla eeskujuks ka Eestile

President Toomas Hendrik Ilves ei kiida heaks valitsuse otsust mitte rahuldada Afganistanis Eesti üksusi aidanud tõlk Omari asüülitaotlust. Ilvese sõnul võiks Eesti võtta eeskuju ka hiljutisest Suurbitannia otsusest pakkuda afgaani tõlkidele elukohta.

"Briti valitsuse valmisolek pakkuda viieaastast viisat kõigile nende heaks rindepiirkonnas vähemalt aasta töötanud afgaanidele, saab olla eeskujuks ka Eestile, kelle kaitseväelased võitlevad koos brittidega Lõuna-Afganistanis," ütles Ilves ERR-i uudisteportaalile.

Ilves märkis, et Briti võimud lähtuvad samast põhimõttest, mida ta väljendas juba aprilli alguses: Eestil lasub moraalne kohustus aidata neid, kes on aidanud meie üksusi Afganistanis.

"Küsimus pole üksnes meie suuremeelsuses. Peame mõtlema ka sellele, et tõlgid säästavad oma tööga paljude – tänu neile tõlkidele lahingupiirkonnas õigeid otsuseid teinud – koalitsioonisõdurite elu. Ka nii mõnegi Eesti kaitseväelase elu," sõnas president.

"Selline tõdemus kohustab meid palju rohkemaks kui Eesti seni on teinud. Öeldes, et omasid me maha ei jäta, siis pidagem meeles – omade hulka kuuluvad ka meie üksuste tõlgid, kes oma tööga on ohtu seadnud enda julgeoleku," lisas ta.

Ilves lausus, et me toetame ja algatame mitmeid rahvusvahelisi resolutsioone nõrkade ning väetite aitamisest, aga kui seisame silmitsi konkreetse juhtumiga, ühe inimese probleemiga, siis järsku tõmbume bürokraatia varju. "Mina sellist suhtumist ei toeta – arvan jätkuvalt, et nõrgema kaitsmine on tugevama moraalne kohustus."

Lõpuks ei saa me presidendi sõnul unustada inimlikkust ja enda minevikku. "Küsigem, mis oleks juhtunud, kui meie kaasmaalased, kes pärast Teist maailmasõda punase terrori eest põgenesid, oleks teiste riikide poolt tagasi saadetud põhjendusel, et kodumaal neile ohtu pole? Meie enda lähiminevik kohustab meil iseendale ka selliseid küsimusi esitama," lõpetas president Ilves.

Eesti riik otsustas mai alguses mitte rahuldada Eesti kaitseväe kolme Afganistani rotatsiooni aidanud afgaan Omari ümberasumise taotlust.

Eile teatasid Briti võimud, et kuni 600 afgaani tõlki, kes on töötanud Briti vägede heaks, saavad õiguse asuda elama Suurbritanniasse. Tõlgid saavad viieaastase viisa, mille tähtaja lõppemisel võivad nad üldistel alustel taotleda alalist elamisluba. 

Välisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitusel ei kavatse Eesti oma otsust tõlk Omari asüülitaotluse suhtes muuta.

Uudist vahendab ERRi uudisteportaal.

Kelam: väited Afganistani turvalisusest on silmakirjalikud

Europarlamendi saadik Tunne Kelam (IRL) on seda meelt, et Suurbritannia valitsuse meelemuutuse valguses peaks ka Eesti vaatama üle otsuse mitte anda asüüli Eesti üksuse tõlgile Omarile, sest väited Afganistani turvalisusest on silmakirjalikud ja ei vasta reaalsusele.

Eile selgus, et Suurbritannia valitsus on valmis andma umbes 600 afgaani tõlgile kuni viieaastase viisa, et kaitsta neid võimalike kodumaal varitsevate ohtude eest pärast välisvägede lahkumist, Eesti välis- ja kaitseministri kinnitusel ei kavatse aga riik muuta oma otsust tõlk Omarile asüüli andmisest keelduda.

Kelam rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et tema meelest on Suurbritannia otsus hea signaal ja ka Eesti peaks seda järgima. 

Kelami hinnangul on Omari otsuse ümbervaatamine mõeldav, oleks moraalselt õige ja üldse mitte piinlik.

"Kui me vaatame Suurbritannia valitsuse otsust, siis on seal selgelt klassifitseeritud need tingimused. See ei ole igaveseks, aga see tagab neile inimestele teatud hingetõmbeaja, suurema turvalisuse ja see on lihtsalt tähtis. See on solidaarsusavaldus inimestega, kelle vabaduse ja demokraatia kaitseks aastaid on Afganistanis võideldud," rääkis ta.

Kuigi valitsusliikmed, sh Kelami erakonnakaaslasest kaitseminister on korranud hiljuti Eestis visiidil käinud Afganistani presidendi Hamid Karzai väiteid, et Afganistanis tagatakse turvalisus ja keegi ei pea hirmu tundma, Kelam sellega ei nõustu.

"Minu meelest Afganistani olukord on läbi aastate üsna teada, ka meie esindajad on seal olnud, me teame, et see ei ole turvaline," sõnas Kelam, tuues kohe näiteks Iraagi, kust on liitlasväed lahkunud, kuid olukord järsult halvenenud.   

"Ei saa kuidagi öelda, et Iraak oleks turvaline maa, ja seda enam Afganistan, kus ametlikult käib kodusõda edasi. Niiet selles mõttes me ei saaks küll anda mingeid turvalisusetagatisi neile inimestele, kes on liitlasvägedega koostööd teinud. See oleks lausa silmakirjalik ja midagi täiesti lahus tegelikust reaalsusest," rääkis ta. 

Kelam tõrjus samas väidet, et kui Eesti lähtus otsuse tegemisel suuresti Suurbritannia eeskujust ja kui nüüd Suurbritannia tegi meelemuutuse ja Eesti teeks koheselt sama, saaks öelda, et Eesti teeb täpselt nii nagu London ees. 

"Küsimus on ikkagi põhimõtetes, väikeriigi jaoks poliitika peaks lähtuma eelkõige põhimõtetest ja meie üks põhimõte on kindlasti solidaarsus. Riiklik julgeolek ja turvalisus on kõige tähtsam, aga kui me oleme püüdnud kaasa aidata teiste maade ja rahvaste turvalisuse tugevdamiseks, siis on täiesti õige minu meelest see põhimõte, et me püüame neid inimesi aidata ja ka neid turvalisse tsooni toimetada, mitte jätta neid tapmisohtu," rääkis ta.

Uudist vahendab ERRi uudisteportaal.

Afganistanis Briti vägesid abistanud tõlgid lubatakse Suurbritanniasse

Kuni 600 afgaani tõlki, kes on töötanud Briti vägede heaks, saavad õiguse asuda elama Suurbritanniasse, kinnitasid valitsusallikad.

See otsus tähendab järeleandmist ministrite poolt, kes varem keeldusid laiendamast afgaanidele Suurbritanniasse ümberasumise õigust, mis anti Iraagi tõlkidele, vahendas BBC.

Afganistani tõlgid saavad viieaastase viisa, mille tähtaja lõppemisel võivad nad üldistel alustel taotleda alalist elamisluba. See ettepanek puudutab tõlke, kes on töötanud eesliinil aasta või rohkem. Kokku on neid umbes 600, mis on ligikaudu pool tõlkide koguarvust.

Otsus, millised lähisugulased nad võivad Suurbritanniasse kaasa võtta,on riigi piirivalveagentuuri pädevuses.

Tõlgid, kes tahavad Afganistani jääda, saavad Briti valitsuselt korralikku toetust, sealhulgas hariduskulude täieliku kompenseerimise viie aasta jooksul. Samasugused võimalused saavad ka afgaanid, kes on töötanud Briti vägede heaks mujal kui eesliinil, näiteks koka või valvurina.

Mõned riigid, kelle väed on saadetud Afganistani, on juba andnud kohalikele  tõlkidele või vähemalt osale neist poliitilise varjupaiga mingi vormi. sellised riigid on näiteks USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.