Uudised: ümberasustamine
Pevkur: Eesti on valmis vastu võtma kümme Ukraina pagulast
Siseminister Hanno Pevkuri hinnangul peab Eesti praeguses olukorras näitama üles solidaarsust ning tegema maksimaalse selleks, et Ukrainat abistada.
Viimased kuud on näidanud, et Ukrainal ei ole võimalik kõikide sisepagulaste ümberasustamisega oma jõududega toime tulla. Siseministri sõnul on sarnaselt Eestile mitmed Euroopa Liidu riigid täna üle vaatamas Ukrainast pärit põgenikele varjupaiga andmise tingimusi. „Minu hinnangul võiks Eesti luua võimaluse elamisloa andmiseks humaansetel kaalutlustel, nagu see on täna näiteks Soomes,“ ütles Pevkur.
"Selline seaduse täiendus teeks varjupaiga andmise inimlikumaks ning annaks võimaluse lihtsamalt ja kiiremini võtta Eestisse vastu põgenikke, kes praeguses olukorras ei vasta varjupaiga saamise tingimustele, aga kellel näiteks elavad Eestis sugulased," rõhutas Pevkur.
Praeguseks näitab politsei- ja piirivalveameti ekspertide kogutud teave, et hetkeseisuga oleks Ukraina siseriiklikku olukorda arvestades põhjendatud varjupaiga andmine vähemalt kümnele inimesele. PPA vaatab kõik varjupaigataotlused läbi individuaalselt ja teeb otsused varjupaiga andmise osas esimesel võimalusel.
Eesti peaks olema vajadusel valmis Ukraina põgenikele pakkuma ka peavarju
Eesti parlamendifraktsioonid pooldavad konservatiivse pagulaspoliitika järgimist. Küll aga peaks oma mobiilsuse poolest tuntud Eesti olema valmis kiirelt reageerima ja lisaks rahalisele toetusele pakkuma sõjapõgenikele siin ka peavarju.
„Kui see vajadus tekib ja kui sündmused tõepoolest eskaleeruvad, siis tuleb asjad muidugi ümber vaadata,“ selgitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kallemets „Aktuaalsele kaamerale“.
Kõige olulisem on tema sõnul see, et Eesti valitsus suurendab järgmise aasta riigieelarves humanitaar- ja arenguabi 2 miljoni euro võrra, jõudes 12 miljoni euroni.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tuletas meelde, et äge sõjategevus käib hetkel vaid Ukraina kahes oblastis ja seega tuleks soosida põgenikele peavarju leidmist Ukraina territooriumil.
Praegu on väga paljud põgenikud sunnitud elama näiteks vanades pioneerilaagrites ja koolimajades, kuid talv on varsti ukse ees. Näiteks Saksamaa teatas eile, et annab Ukraina valitsusele 25 miljonit eurot, mille eest ehitatakse riigi idaoblastite põgenikele eluasemed.
„Esimene samm, millega Eesti ja meie teised partnerid Euroopas koos Ukrainaga peavad tegelema, on see, et luua põgenikele vajalikud tingimused Ukraina enda territooriumil,“ märkis Mihkelson.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, millist abi Eesti soovib Ukrainale anda.
„Praegu oleme rääkinud pigem humanitaar- ja rahalisest toetusest. Kui me otsustame minna inimeste tasandile, siis poliitilisel tasandil on see valitsuse otsus ja võib-olla on vaja ka mõningaid tehnilisi täpsustusi. Siin aga pikka menetlust vaja pole,“ selgitas Reps.
Lisaks riigiametitele saavad ka hoolivad eraisikud ukrainlasi abistada, nimelt alustavad homme kolm Eesti vabaühendust ühiskampaaniat "Ukraina heaks!", millega kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.
Lugu oli eetris Aktuaalses Kaameras (30.09.2014)
ÜRO saadik: Eesti peaks hakkama pagulasi ise siia tooma
ÜRO põgenikeorganisatsiooni Põhja- ja Baltimaade esindaja Markku Aikomusi sõnul on seda hädasti vaja, sest samal ajal kui riigid konfliktipesade ümber on pagulastega üle koormatud, võeti mullu Eestisse vastu seitse pagulast. Teisalt pole varem maailmas kunagi nii palju põgenikke olnud.
ÜRO avaldas värske raporti pagulastest – üle maailma on kodust põgenenud üle 51,2 miljoni inimese, mis on esimest korda rohkem kui vahetult pärast II maailmasõda. Markku Aikomus, miks need arvud nii suured on?
Üks põhjus on see, et hiljutised konfliktid Süürias, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Lõuna-Sudaanis on väga tõsised kriisid ja neid tuleb kogu aeg juurde, samal ajal on meil aga vanad konfliktipesad Afganistanis, Somaalias ja Kongos, millele ei paista mingisugust poliitilist lahendust. See tähendab, et uutest riikidest tuleb muudkui põgenikke juurde, ent ka ammused põgenikud ei saa koju naasta. 2013 oli ka viimase 25 aasta jooksul tagasi koju pöördunud põgenike arvult tagantpoolt neljas. Seda enam, et osa koju naasnud inimesi on pidanud uuesti põgenema.
Ülejäänud intervjuud saab lugeda Eesti Päevalehest.