Uudised: varjupaigataotlejate vastuvõtt

Pagulasorganisatsioonide arvates vajab Eesti seadusandlus muutusi

Kolm varjupaigataotlejaid ja pagulasi abistavat organisatsiooni – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Eesti Inimõiguste Keskus – saatsid Siseministeeriumile ühised kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmisega.

Siseministeeriumile esitati järgmised seisukohad ja ettepanekud:

• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et Eesti kontekstis ei ole tarvidust kiirmenetluse järele, arvestades et taotluste hulk on väga väike ning protseduurilisi garantiisid saab kõige paremini tagada just tavamenetluse raames, ning et mitmed eelnõus ettenähtud kiirmenetluse rakendamise alused on liiga subjektiivsed või varjupaigamenetlusega sisuliselt mitteseonduvad. Seetõttu teeme ettepaneku vastav nimekiri VRKS-ist välja jätta või kitsendada võimalikke aluseid selliselt, et need oleksid kooskõlas eelpool viidatud UNHCR täitevkomitee otsusega (kavandatava § 20 lõike 2 punktid 1, 4 ja 5).
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kasutamine taotluse läbivaatamata jätmise alusena ei ole sisuliselt kooskõlas nõudega hinnata kolmanda riigi turvalisust individuaalselt ning et turvalise riigi kontseptsioon üldiselt on vastuolus rahvusvahelise kaitse menetluse keskse eesmärgiga. Seetõttu teeme ettepaneku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise aluste seast välja jätta turvalise kolmanda riigi mõiste ning menetleda selliseid taotlusi tavamenetluse raames.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine peab olema viimane võimalik meede ning seda tohib kasutada vaid individuaalselt kaalutletud juhtudel, kui kinnipidamine on olukorra suhtes proportsionaalne ning ühtegi kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Seetõttu teeme ettepaneku piirata või vähemalt täpsustada VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluseid, viies need kooskõlla nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka UNHCR-i varjupaigataotlejate kinnipidamisjuhistega. Samuti loodame, et proportsionaalsuse ja individuaalse kaalutlemise nõuet ning alternatiivide kasutamist hakatakse tulevikus ilma eranditeta ka rakendama.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et perekonna taasühinemise õiguse direktiiv ei ole täiel määral VRKS-i üle võetud. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse saajate perekondade taasühendamise õigust puudutavad sätted VRKS-i tasemel. Samuti teeme ettepaneku laiendada rahvusvahelise kaitse saaja pereliikme määratlust, kaasates sellesse ka kaitse saanu vabaabielus või registreeritud kooselus oleva partneri.

Lisaks avaldati lootust, et taotlejate erivajaduste hindamine saab toimuma menetluse võimalikult varases staadiumis ning pädevate inimeste poolt, järgides selget ja kindlaksmääratud protseduuri, ning et lähiajal sõlmitakse Politsei- ja Piirivalveameti ning varjupaigataotlejate huvisid kaitsvate organisatsioonide vahel kokkulepe piiripunktide monitoorimiseks, kooskõlas menetlustoimingute direktiivi artikliga 8.

Pagulasorganisatsioonid soovitavad lihtsustada varjupaigataotlejate ligipääsu tööturule

Pagulasorganisatsioonid esitasid Riigikogu põhiseaduskomisjonile oma kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (809 SE). Arvamuses tehakse ettepanek lühendada veelgi varjupaigataotlejate tööturule ligipääsu ooteaega.

Pagulasorganisatsioonide ümarlaud tervitab seaduseelnõus ettenähtud muudatust, mille kohaselt seotakse varjupaigataotlejate töötamise õigus lahti esmasest otsusest. Sellega antakse töötamise õigus ka esmase otsuse apelleerivale varjupaigataotlejale, mis on suur edasiminek tegeliku tööturule ligipääsu tagamise suunas. Tihtilugu kestavad apellatsioonivaidlused mitmeid aastaid ning selle aja sees inimeste kunstlik hoidmine tööturult eemal ei ole kasulik taotlejale ega vastuvõtvale riigile. Samuti toetame muudatusi, millega kaotatakse kehtivas seaduses ettenähtud vajadus varjupaigataotlejatel töötamiseks taotleda eraldi luba Politsei- ja Piirivalveametilt ning millega võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatel osaleda kohanemiskoolitustel.

Pagulasorganisatsioonide ümarlaud tunnustab seaduseelnõus pakutud kuuekuulist ooteaega, mis on lühem kui direktiiviga lubatud maksimaalne ooteaeg. Võrreldes tänase olukorraga on see suur edasiminek pagulaste võimalustes endale ise elatist teenida ja nende hilisema lõimimise soodustamiseks. Samas tunneme me muret, et eelnõus ettenähtud ooteaja pikkuse valikut ei ole piisavalt põhjendatud, mis ei ole heale õigusloomele kohane.

Loe ka pagulasorganisatsioonide täispikka arvamust.

Eesti ei ole seni ühegi ukrainlase varjupaigataotlust rahuldanud

54 Ukraina kodanikku on esitanud tänavu Eestile varjupaigataotluse, kuid ükski pole seda saanud. Tegemist on Ida-Ukrainast sõja eest põgenejatega. 

Olukorra tõsidust näitab kasvõi see, et veel eelmisel aastal ei tulnud Ukraina kodanikelt ühtegi rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest hoolimata pole Eesti riik tänavu ühelegi ukrainlasele pagulase staatust andud. Ametlik selgitus on, et taotleja pole tulnud konkreetsest relvakonflikti piirkonnast.

1. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveamet (PPA) lükanud tagasi kolm taotlust ja lõpetanud kuue menetluse. Ühtegi taotlust pole rahuldatud. „Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel hinnatakse kõigepealt, kas inimene on pagulane. Ehk hinnatakse võimalikku tagakiusu ohtu rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast,” selgitas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.

Lahenduseks täiendav kaitse

Kui neid ohte ei ole ja taotlejale ei omistata seetõttu pagulase staatust, siis hinnatakse, kas on alust anda talle täiendavat kaitset. „Täiendava kaitse andmise üheks eelduseks on see, et inimesel ei ole võimalik asuda oma koduriigis ümber turvalisse piirkonda. Tänavu ei ole tehtud otsuseid Ukraina kodanikele rahvusvahelise kaitse andmiseks,” sõnas Valk. Riigil on taotluste menetlemiseks aega kuni kuus kuud, aga vajaduse korral võib seda tähtaega ka pikendada.

Uurisime, mis põhjustel lükati kolm taotlust tagasi. „Inimesed on kas ise taotlemisest loobunud, et pöörduda tagasi Ukrainasse, olnud pärit Ukraina turvalisest piirkonnast, kus ei ole relvakonflikti, või on tegemist olnud juhtumitega, kus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise peab läbi viima teine Euroopa Liidu liikmesriik,” loetles Valk.

Lääne-Virumaal Vao külas asub varjupaiga taotlejate majutuskeskus, kus elab praegu 18 Ukraina põgenikku, kelle hulgas on ka kuus last. Nende esitatud varjupaigataotluste üle ei ole Eesti riik veel otsustanud. Keskuses pakutakse põgenikele esmavajalikke riideid ja tarbeesemeid, makstakse neile rahalist toetust ja tagatakse ka tervisekontroll.

MTÜ Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas, kes tuli äsja koos Eesti Päevalehega Ukrainast sisepõgenikke abistamast, arvas, et Eesti riik võiks Ukraina põgenikele rohkem vastu tulla. Tema sõnul tuleb arvestada sellega, et sisepõgenike tõttu on riigis tekkinud humanitaarkatastroof. Ida-Ukraina relvakonflikti eest on lääne poole põgenenud juba üle 500 000 inimese, kelle vastu võtmise, majutamise ja toitmisega ei tulda toime.

„Arvestades praegust olukorda Ukrainas, võiks Eesti riik anda sealt tulnud inimestele täiendava kaitse saaja staatuse, mida saab anda ka humaansetel kaalutlustel,” pakkus Kallas välja lahenduse. „On ju teada, kui ebahumaansed on praegu Ukrainas sisepõgenike tingimused, kui Donbassi kriisipiirkonnast on põgenenud sajad tuhanded,” kommenteeris ta. „Inimestel ei ole kuskil elada ja riik ei suuda anda neile sotsiaalabi.”

Riigi enda hinnata

Täiendava kaitse staatus antakse üheks aastaks, seejärel saab taotluse uuesti üle vaadata ja olukorda hinnata. Staatuse andmise ja kriteeriumite üle otsustab riik, kes hindab, kui humaanne on kriisipiirkond, kust inimene põgeneb. Täiendava kaitse staatuse andmiseks ei pea jälgima ka Genfi pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimusi.

Varjupaiga saamine ei ole siiski ainus viis, kuidas Ukraina kodanikud saavad Eestis legaalselt viibida. Viisataotluse on sama aja jooksul esitanud Eesti Kiievi saatkonnale novembri keskpaiga seisuga 13 331 inimest. 271 korral vastati eitavalt. Selles statistikas hüpet ei ole olnud, sest mullu tuli taotlusi ligikaudu sama palju.

Eesti Päevalehega vestelnud Ukraina sisepõgenikud märkisid, et nende põhiprobleem on kriisipiirkondadest turvaliselt välja saamine. Keeruline on ka sõjategevuse piirkondades liikumine, sest selleks pole turvalisi koridore. Paljud ei saa kriisipiirkonnast lahkuda puht majanduslikel põhjustel, sest inimestel pole sissetulekut, aga väheste sõitvate busside piletite eest küsitakse hingehinda. Raha taha jääb ka riigist lahkumine.

Eesti saatkond pakub võimalust esitada viisataotlus näiteks Dnipropetrovskis, kust see saadetakse Pony Expressi teenusega Kiievisse. Kuid ka Dnipropetrovskisse on keeruline pääseda. Kui sinna jõutakse, pääsetakse enamasti ka edasi Kiievisse.

Kui ukrainlasel on Eestis lähisugulasi, saavad nad viisa tasuta. Statistika kohaselt tulebki väga suur osa ukrainlasi Eestisse just sugulaste juurde: mullu Eesti saatkonda antud 17 917 viisataotlusest menetleti tasuta 8535.

„Konfliktipiirkondades, eriti Donetski ja Luganski oblastis elavatel Ukraina kodanikel, kellel on Eestis sugulasi või lähedasi, on võimalik pikaajalisi tasuta viisasid taotleda lihtsustatud korras,” selgitas Helena Nõmmik välisministeeriumi pressiosakonnast. „Alates 2010. aastast on Ukraina kodanikud vabastatud pikaajalise viisa (D-viisa, kuni kuuekuulise viibimisajaga 12 järjestikuse kuu jooksul) taotlemisel riigilõivu tasumise kohustusest,” lisas ta.

Taotletakse elamislubasid

Ka PPA annab viisa alusel Eestisse tulnud inimestele lootust. „Kui kriisipiirkondadest viisade alusel Eestisse tulnud inimestel ei ole olnud võimalik viisa tähtaja lõppedes Ukrainasse tagasi pöörduda, on PPA pikendanud neile lubatud Eestis viibimise aega,” rääkis Liis Valk.

Paljud Ukrainast tulnud inimesed on pöördunud PPA-sse, et uurida teisigi võimalusi, kuidas Eestisse elama jääda. „Püüame neid inimesi igakülgselt abistada, selgitame neile erinevaid võimalusi ja protseduurireegleid. Tänavu on märgatavalt kasvanud Ukrainast pärit inimeste hulk, kes taotlevad Eestis elamisluba õppimiseks ja töötamiseks,” täiendas Valk.

Välisministeeriumil on kavas Ukrainat sel aastal aidata kokku ligikaudu miljoni euroga. Konfliktis kannatanute ja sisepõgenike abistamiseks on eraldatud 405 000 eurot. Sealhulgas on välisministeerium toetanud Ukraina tänavarahutustes ja Ida-Ukraina konfliktis viga saanud inimeste Eestis ravimist ning saatnud ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Ukraina sisepõgenike olukorra leevendamiseks toiduabi.

Eesti abi Ukrainale

Välisministeeriumi abi Ukrainale on tänavu u miljon eurot. Humanitaarabi 405 000 eurot; 50 000 International Renaissance Foundation, rahutustes kannatanute toetamine; 25 000 Caritas Ukraina, rehabilitatsiooniabi rahutustes kannatanuile; 10 000 Vitale-XD OÜ, ravimid Ukrainasse Ukraina Punase Risti kaudu; 70 000 sotsiaalministeerium, viie Ukraina tänavarahutustes kannatanu ravi Eestis; 70 000 ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu Ida-Ukrainast pärit pagulaste olukorra leevendamine ja humanitaarabi; 100 000 sotsiaalministeerium, kümne kannatanu ravi; 80 000 UNHCR, toiduabi; Rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu 224 697 eurot; 10 000 Euroopa nõukogu, Ukraina õigus- ja seadusandluse abi projekti käivitamiseks; 30 000 OECD, maksukuritegude projekt; 40 000 OSCE, erimissioon Ukrainasse (I eraldis); 74 697 OSCE, vaatlusmissioon Ukrainasse; 40 000 OSCE, erimissioon Ukrainasse (II eraldis); 30 000 ÜRO, vaatlusmissioon Ukrainasse; Kahepoolsed arengukoostöö projektid 216 345 eurot; Stipendiumiprogrammid 91 138 eurot.

Terminid

Pagulase staatuse ja sellega koos elamisloa saab välismaalane, kes vastab Genfi pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on PPA andnud seetõttu pagulase staatuse. Staatuse saamiseks tuleb politseile esitada varjupaigataotlus ja riigil on õigus seda menetleda kuus kuud. Varjupaiga taotleja ei tohi sel ajal töötada. Positiivse otsuse korral antakse pagulasele elamisluba kolmeks aastaks. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle puhul on alust arvata, et Eestist päritoluriiki tagasi- või väljasaatmine võib teda ohustada. See staatus kehtib korraga ühe aasta.

Artikkel ilmus 8. detsembri Eesti Päevalehes.