«Me jätkame ikka seda ranget poliitikat,» ütles täna pärast pagulasuuringu esitlust Aivi Kuivonen siseministeeriumist. «Teeme kõik, mida Euroopa Liit on ette näinud, aga mitte rohkem.»
Täna avaldatud uuringufirma Saar Poll uuringu järgi arvab umbes 70 protsenti Eesti elanikest, et Eesti riik peaks pigem takistama pagulaste sisserännet.
Nii on ka Eesti ametlik pagulaspoliitika olnud alati konservatiivne, kuigi sellised uuringu tulemused Euroopa Pagulasfondi senise koordinaatori Kuivoneni sõnul pagulaspoliitikat kuidagi ei mõjuta.
Varjupaigataotlejate puhul lähtutakse ikka konkreetsest seadusest.
Kuigi poliitika jääb samaks, muutub järgmisest aastast aga see, et varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele hakatakse rohkem tuge pakkuma. Seda Euroopa Liidu rahadega.
EL saadab siia järgmiseks seitsmeks aastaks kümme miljonit eurot, millele Eesti riik lisab kohustusliku 25 protsenti.
Muuhulgas saavad pagulased saavad selle raha eest osaleda ühepäevastel koolitustel, mis peaks neil aitama Eestis elamiskohta, tööd ja õppimisvõimalusi leida.
Kõike seda peab riik, kes inimesele rahvusvahelist kaitset pakub, niikuinii pakkuma. Nüüd hakkab Eesti seda aga tegema regulaarselt. Varem olid koolitused projektipõhised.
Praegu hindab Euroopa Komisjon Eesti riigi programmi. Kui sellega päri ollakse, hakkab raha laekuma järgmisel aastal.
Seda eraldatakse varjupaiga-, rände- ja integratsiooniteemadele ning on mõeldud vaid kolmandate riikide kodanikele.
«Praegu öeldakse, et inimesed ei ole liberaalsed [sisserännet üldiselt soodustav], sest nad ei tea sellest teemast midagi,» ütles Kuivonen.
«Samas tuli uuringust välja, et nad ei tahagi midagi teada selle kohta. Kahe otsaga asi.»
Uudist vahendab Postimees.