Uudised: varjupaigapoliitika
Postimehe juhtkiri: sõnum on selge: ärge tulge!
Riigi otsused, mis seonduvad pagulaste vastuvõtmise, tingimuste ja väljasaatmisega, on poliitilise valiku tulemus ja sellisena tuleb neid ka esitada. Konservatiivse pagulaspoliitika varjamine majanduslike või muude põhjendustega on demagoogia. Kokkuhoid, mida pagulaskeskuse viimine Tallinna vangla territooriumile annab, ei ole märkimisväärne, küll on seda aga sõnum, mis sellise teoga saadetakse: ärge tulge, te ei ole Eestisse oodatud!
Ei tahaks hakata jälle meenutama, et sugugi mitte ammu olid Eesti kodanikud need, kes varjupaika vajasid, või rääkida sellest, mis pagulast immigrandist eristab. Aga teisiti ka ei saa. Seega, veel kord: kui Rootsi oleks Teise maailmasõja ajal «Eestit teinud», ei oleks meil ilmselt praegu presidenti. Kui immigrant läheb teise riiki paremat elu otsima, siis pagulane läheb selleks, et säästa oma elu või tõekspidamisi. Rootsi toonaste valikute kaudne halvustamine Marko Pomerantsi poolt Postimehe online-väitluses on kurb ja küüniline.
Toimunud debattides on kasutatud peamiselt kolme argumenti: majanduslikku, demograafilist ja demokraatlikku. Kõik kolm on pudedad.
Kõige sagedasem on majanduslik argument. Lisaks Pomerantsile on samale rõhunud ka kaitseminister Urmas Reinsalu ja kõnealuse eelnõu vastutav isik Mart Nutt. Kuid Eestisse ei ole – ega saa ka lähiaastatel olema – sellist pagulaste tulva, mis riigi majanduslikult uppi lööks, ja nagu öeldud, vangla territooriumile kolimisel saavutatav kokkuhoid ei ole märkimisväärne.
Teine argument on demograafiline. Reinsalu sõnul on «hüppeliselt kasvanud varjupaika taotlevate inimeste hulk». Tegelikult on asi «hüppelisest» kaugel: 2012. aasta sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse uuring tõi ilmsiks, et Eestis ei ole varjupaigataotluste arv veel kordagi märkimisväärselt vkasvanud. Tõsi, väike kasv on, kuid samas kasutavad pagulased Eestit suuresti transiitriigina. Veelgi enam: Eurostati varjupaigataotluste ülevaatest selgub, et Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem paik.
Kolmas argument, vast kõige küünilisem, on demokraatlik. Marko Pomerants rääkis 2010. aastal läbi viidud Saar Polli uuringust: Eesti elanike seisukoht sisserändele on negatiivne ja riigilt oodatakse pigem karmi rändepoliitikat. Seda on keeruline nimetada muuks kui demagoogiaks. Esiteks, erinevus sisserände ja paguluse vahel sai ennist lahti seletatud. Ja teiseks, arvamusküsitlusi armastavad poliitikud kasutada argumendina, kui see nende otsuseid toetab, kuid ei ole palju juhtumeid, kus arvamusküsitlus oleks mõnele poliitilisele otsusele suunaandjaks olnud.
See kõik ei tähenda, et konservatiivne pagulaspoliitika oleks tingimata vale. Küll tähendab see, et demagoogiliste argumentide toomise asemel tuleks rääkida asjast nii, nagu see on: poliitilisest otsusest.
Artikkel on pärit Postimehest.
Pagulased suunatakse Tallinna vangla alale
Tulevikus hakkavad ühe katuse all viibima isikud, kes loodavad Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset, ja illegaalid, kes ootavad maalt välja saatmist.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis tekitas eelmisel nädalal kirgi nn pagulaseelnõu (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus), mille peamine eesmärk on panna kokku vastuvõtukeskus ja väljasaatmiskeskus ning nimetada see kinnipidamisasutuseks.
Praegu on Ida-Virumaal Illukal eraldi vastuvõtukeskus, kuhu paigutatakse pagulased, ja Harjumaal Harkus on eraldi väljasaatmiskeskus, kus on illegaalselt riigis viibivad inimesed või muidu kurjategijad, kel elamisluba ära võetud ja kes ootavad maalt välja saatmist. Nüüd on plaan panna need kaks asja kokku ja paigutada Tallinna vangla alale.
«Ei kujuta ette, kuidas see praktikas hakkab välja nägema – eriti kui võtta arvesse paari nädala tagust juhtumit, mil naine müüs laste mänguväljakul narkootikume. Temalt võeti elamisluba ära ja ta saadetakse maalt välja. Seda tüüpi narkokurjategija pannakse siis tulevikus kokku inimestega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, erinevaid teenuseid,» imestas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE).
«Juba see, et nad üldse kokku pannakse, on kahtlane, aga märgiliselt on täielik sigadus, et nad vangla territooriumile viiakse,» lisas poliitik, kes pole küll eelnõuga tegeleva põhiseaduskomisjoni liige, kuid on komisjoni aruteludel osalenud oma huvist.
Lähinädalatel teisele lugemisele saadetava eelnõu eest riigikogus vastutav isik Mart Nutt (IRL) kinnitas, et pagulasi ei saadeta vanglasse, vaid Tallinna vangla territooriumil olevasse hoonesse, mida ümbritsevad nõuetekohased aiad. «On mõistlik ja kokkuhoidlik kasutada olemasolevaid võimalusi,» märkis ta.
Ossinovski vastas, et varjupaigataotlejatel võib vangla territooriumil olla eraldi sissepääsuga eraldi maja, aga see annab ikkagi pigem signaali, et nad on kriminaalid – selline eelarvamus on suurel hulgal elanikkonnast. «Seetõttu on see rahva seas kindlasti populaarne käik, kuid näitab selgelt, kui postsovetid me selles küsimuses oleme,» leidis ta.
Ossinovski päris läinud nädalal riigikogus sel teemal aru peaministri kohustusi täitnud kaitseministrilt Urmas Reinsalult (IRL).
Sotsiaaldemokraadist rahvasaadik tõdes, et kuna suur osa Eestis pagulase staatuse saanud inimesi ei saa enamikku seadusega ette nähtud teenuseid, näiteks elamispinda või kohanemisega seotud teenused, ei täida meie riik paljusid pagulase küsimuses rahvusvaheliselt võetud kohustusi.
«Selles kontekstis on üllatav, et selle asemel et lahendada probleemi sisuliselt, on riigikogu menetlusse antud valitsuse eelnõu, millega viiakse pagulaste vastuvõtukeskus kokku väljasaatmiskeskusega ehk pannakse kodumaal tagakiusatud pagulased kokku väljasaadetavate inimestega, kes on seadusrikkujad või lausa kriminaalid,» rääkis Ossinovski.
«Et ühiskond saaks täiesti ühemõtteliselt aru meie riigi suhtumisest pagulastesse, luuakse uus keskus Tallinna vangla juurde. Ma küsin, kas see ongi IRLi Eesti asja ajamine, et rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed pannakse Tallinna vanglasse?» päris ta peaministri asendajalt.
Reinsalu lükkas kategooriliselt tagasi väite, et Eesti ei täida oma kohustusi, ning kinnitas, et iga juhtumit menetletakse üldistest humanistlikest põhimõtetest ja rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes.
«Valitsusel ei ole kindlasti mingit kava varjupaiga taotlejaid vanglasse saata. Vastupidi, ma arvan, et need ettepanekud on välja arendatud ühelt poolt tõhususe kriteeriumist, et ressurssi kasutada nõnda, et nende nõuetega meie ette seatavaid tingimusi saaks nende inimeste puhul täita,» ütles kaitseminister.
Reinsalu lisas, et kuna varjupaika taotlevate ja pagulase staatuse saavate inimeste hulk on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, tuleb nende inimeste paigutamisel käituda võimalikult säästlikult.
KaguEestis on üle Eestit ja Venemaad lahutava kontrolljoone tänavu ebaseaduslikult tulnud 33 vietnamlast, kaks süürlast, üks hiinlane ja üks armeenlane. Lisaks tabati samas piirkonnas 20. aprillil viis Pakistani kodanikku, kelle täpne Eestisse sisenemise koht on veel kindlaks tegemata.
Siseministeerium: piiril toimuv tegevus on praegu igati läbipaistev
Siseministeeriumi ei pea piiri sõltumatut vaatlemist vajalikuks ning leiab, et piiril toimuv tegevus on praegu igati läbipaistev ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õiguse sätetega.
Ministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ly Pärn ütles Postimehele, et siseministeerium on kaalunud ÜRO pagulaste ülemkomissari ameti poolset ettepanekut sõlmida piiri järelevalve memorandum, eesmärgiga teostada ühist piiri järelevalvet, kuid ei pea seda käesoleval ajal vajalikuks.
«Meie hinnangul on piiril toimuv tegevus praegu igati läbipaistev ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õiguse sätetega.»
Varjupaigataolemise võimalus on kõigil välismaalastel, kes avaldavad selleks tahet ning varjupaigataotlused vaadatakse politsei- ja piirivalveameti poolt läbi ja otsused tehakse individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult, lisas ta. «Oluline on rõhutada, et põhjendatud kaitsevajadus rahuldamata ei jää.»
Pärn märkis, et Euroopa pagulasfondi vahenditest on varasematel aastatel regulaarselt korraldatud politsei- ja piirivalveameti ametnikele koolitusi, kellel on esimene kokkupuude rahvusvahelist kaitset taotleva isikuga, mille raames on täiendatud ametnike teadmisi ja praktilisi menetlusoskusi varjupaiga taotluse nõuetele vastavuse tuvastamiseks ja menetlemiseks.
Tuginedes politsei- ja piirivalveameti statistikale esitati 2012. aastal Eestile 77 esmast varjupaigataotlust. 26 varjupaigataotlust esitati piiril, kus kaheksal juhul ilmnes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses varjupaigataotluse tagasilükkamise alus ning amet tegi varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse teavitades isikuid ühtlasi riiki lubamisest keeldumise põhjustest.
Ülejäänud 18 varjupaigataotlust suunati sisuliseks menetlemiseks ameti, kodakondsus- ja migratsiooniosakonna, staatuse määratlemise büroo, rahvusvahelise kaitse talitusse.
«Suurem osa taotlejatest saabub Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades. Tulenevalt Eesti geograafilisest asendist on Eesti sattunud soositud transiitriikide hulka, kus võib taotleda varjupaika, et hiljem positiivse otsuse korral edasi liikuda eelkõige Põhjamaadesse,» ütles Pärn.
Lisades, et käesoleval ajal ei saa me rääkida ka konkreetsetest kogukondadest tõmbefaktoritena samuti on ka keelekeskkond teine.
Eestis varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamisega tegelevad organisatsioonid leiavad, et Eesti vajab sõltumatut piirimonitooringut.
Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus leiavad, et varjupaigataotlejate vähene arv võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega võib olla põhjustatud sellest, et politsei- ja piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.
Viimastel aastatel on mitmed varjupaiga soovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud.
Naaberriigid Läti ja Leedu on vabaühenduste osalusel sõltumatu piirimonitooringu sisse viinud vastavalt 2011. ja 2010. aastal, mil erapooletu organisatsioonina sai ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) loa nende piiride monitoorimiseks.