Uudised: pagulased
Kristina Kallas: Eestis tuleks tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule
Eestis on probleeme pagulastele juriidilise abi, aga ka kvaliteetse tõlketeenuse pakkumisega. Esmajärjekorras tuleks aga tagada varjupaigataotlejate ligipääs tööturule, leiab Kristina Kallas Eesti Pagulasabist.
Tallinnas arutati täna Euroopa ühise varjupaigapoliitika teemadel. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku ameti andmetel oli 2012. aasta lõpus ainuüksi Euroopas põgeniku- või sellele sarnases staatuses üle 1,5 miljoni inimese. Rahvusvahelises plaanis konfliktide arv pigem kasvab kui kahaneb ja sellega seoses suureneb ka surve Euroopa Liidu välispiiridele, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström tõdes, et ühtse Euroopa asüülisüsteemi väljatöötamine ja liikmesriikide vahel kokkuleppimine on kestnud pea 14 aastat. Liikmesriigid peavad nüüd ühtsed põhimõtted ka oma seadustesse kirjutama.
"Palju probleeme on olnud. Mõned riigid peavad oma süsteemi algusest üles ehitama, mõnel on vaja teha vaid väikesed muudatused. Kuid uute ühiste reeglitega on meil selge arusaam, kuidas põgenike vastu võtta, kuidas neid kohelda, missugused on nende õigused, kuidas kaitsta kõige nõrgemaid. Kerge see ei ole, kuid me kindlasti saavutame eesmärgi," ütles Malmström.
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretär Michael Diedring tunnistab, et ühtne asüülisüsteem seab riikidele küll kindlad juhised, kuidas toimida, kuid kohapeal ei pruugi asjad nii minna.
"Kui vaadata, mis juhtub täna või homme koha peal, siis isegi, kui paberi peal on öeldud, et lapsi kinnipidamisasutustesse ei panda, siis reaalsuse on vastupidi," ütles Diedring.
Omalt poolt on nõukogu oma kodulehel loonud asüüliinformatsiooni andmebaasi, kus saab võrrelda liikmesriikide edusamme ühtse Euroopa asüülisüsteemi juurutamisel.
Eestis Pagulasabis töötava Kristina Kallase sõnul võiks Eesti lubada varjupaigataotlejatel taotluse ajal töötamise. "Varjupaigataotlejatel ei ole õigust töötada, mis tähendab seda, et isegi kui varjupaigaotsus kaevatakse edasi - mõnikord või see protsess kesta 2,5 aastat - siis kogu selle aja on inimene kohustatud elama toimetulekutoetustest. Meie leiame, et see pole kasulik riigile ega ka inimesele ning tuleb lubada inimesel töötada," ütles Kallas.
Pagulastega tegelevate organisatsioonide sõnul vajab kiiret lahendamist ka olukord, kus et põgenikel puudub võimalus legaalselt riiki siseneda.
"On paradoksaalne, et oleme kulutanud nii palju aega ja raha süsteemi loomisele, kuid siis ei luba me inimesi sisse, et süsteemist osa saada," ütles Michael Diedring.
"Me saame Euroopa Liitu lubada neid, kes otsivad tööd. Hiljuti kiitsime heaks võimaluse lasta Euroopa Liitu majanduspõgenikke, kes tuleksid paariks kuuks tööle, näiteks põllumajandusse, ja läheksid siis tagasi. Kõik riigid saavad osaleda ümberasustamises, võtta vastu põgenikelaagrist Süüria põgenikke," rääkis siseasjade volinik Cecelia Malmström.
Euroopa Liidu siseselt jagunevad põgenikud väga ebaühtlaselt. Ka Eesti võiks märksa rohkem osaleda Euroopa siseses pagulaste ümberasustamises, märkis Kristina Kallas. Seda enam, et veel eelmise sajandil põgenesid ka paljud eestlased sõja eest.
Uudist vahendab ERR uudisteportaal.
Eesti andis mullu varjupaiga seitsmele inimesele
Eesti andis lõppenud aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.
Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud. 17 varjupaigataotlejat olid Süüria, 14 Venemaa, üheksa Gruusia, kaheksa Pakistani, kolm Albaania, kolm Iraani, kolm Sudaani, kolm Valgevene, kaks Kosovo ja kaks Kuuba kodanikud. Samuti sai Eesti varjupaigataotlused ühelt Afganistani, ühelt Austraalia, ühelt Horvaatia, ühelt Nigeeria, ühelt Tuneesia ja ühelt Türgi kodanikult. Üks varjupaigataotleja oli Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega.
37 juhul lükkasid ametnikud varjupaigataotluse tagasi. 24 juhul lõppes taotluse menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Sellised juhtumid on näiteks need, kui ametnik otsustab jätta varjupaigataotluse läbi vaatamata või võtab inimene ise oma taotluse tagasi.
Vietnami kodanikelt laekunud suur varjupaigataotluste arv on seotud juhtumiga, kui piirivalve tabas mullu veebruari lõpus Võrumaal 28 ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimest. Neist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam. Piirivalve andis neist kaheksa üle Venemaale ja paigutas ülejäänud väljasaatmiskeskusesse.
Mullu 31. detsembri seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses veel 47 varjupaigataotlust, mille puhul oli lõplik otsus veel langetamata.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele vastavalt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning politsei- ja piirivalveamet hoiab kõik seda puudutava info konfidentsiaalsena. Kui varjupaiga saanud isik ise selle kohta avalikult kommentaare annab, on tal selleks õigus.
2012. aastal sai Eesti 77 varjupaigataotlust, millest rahuldas kaheksa. 2011. aastal laekus 67 varjupaigataotlust, millest riik rahuldas kaheksa. 2010. aastal laekus varjupaigataotlusi 33, 2009. aastal 40 ning 2008. aastal 26. Kuigi varjupaigataotluste arv on viimastel aastatel kasvanud, on Eesti Eurostati andmetel jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem maa.
Nutt: pagulaste vastuvõtmise vajadus on prognoosimatu
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest möödub 65 aastat, kuid maailmas on selles vallas jätkuvalt suured probleemid. Eesti jaoks on tähtis küsimus, kas pagulaste aitamiseks piisab rahalisest panusest või peame olema valmis abivajajaid rohkem vastu võtma.
Lähiaastate kõige olulisemad muutused inimõiguste valdkonnas on otseselt seotud viimase aja vägivallakolletega. Nii näiteks on araabia kevade sündmused tõstatanud küsimuse internetivabaduse mõjust - kuidas tasakaalustada interneti väljendusvabadust ja sellest tulenevaid võimalikke julgeolekuohte. Teine küsimus on seotud tsiviilelanike kaitsega, mis on eriti aktuaalseks muutunud seoses Süüria kodusõjaga, vahendasid ERRi raadiouudised.
Riigikogu ja inimõiguste rühma liige Mart Nutt peab viimase paarikümne aasta lõikes aga üheks olulisemaks arenguks rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist 2002. aastal.
Eesti jaoks on praegu õhus küsimus, kas piisab rahalisest abist pagulaste olukorra leevendamiseks või peaksime olema valmis võtma rohkem abivajajaid riiki.
"Me teame siin põhjendusi, et Eesti kui väikese riigi suutlikkus on väiksem kui suurematel riikidel - see on kõikidele selge. Samas on Eestile ette heidetud seda, et siin on kõige vähem pagulasi elanikkonna kohta Euroopa Liidus," rääkis Nutt.
Tema sõnul on praegu Eestis pisut üle 70 pagulase, kuid riigi suutlikkus on suurem. "Eesti saaks probleemideta hakkama 200-300 pagulasega. Samas on pagulasprobleem alati selles, et seda ei saa tihtipeale prognoosida. Praegu Vahemere ümber toimuv mõjutab Eestit suhteliselt vähe, aga nagu tekkis araabia kevad ootamatult, me ei tea, mis juhtub Ukrainas," selgitas ta.
Uudist vahendab ERR uudisteportaal.