Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn on hoiatanud, et Balti riigid võivad peatselt seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid. Ekspertide hinnangul pole meil siiski vaja muretseda suure hulga põgenike sissevoolu pärast, sest Eesti pole põgenike jaoks eriti ahvatlev riik.
Aasta 2014 tõi Eestisse varjupaigataotlejate rekordi. Suurem osa 157-st varjupaiga taotlejast oli pärit Ukrainast. 2008. aastal oli näiteks 14 varjupaiga taotlejat ja aasta-aastalt on need numbrid kasvanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Janek Mägi, kes töötab siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ülesannetes, ütles, et suurt probleemi varjupaiga taotlejate hulk Eestile tekitada ei saa. "Tänase päeva seisuga võib väita, et Põhja-Aafrikast ja sealt ümbrusest ei ole Eestisse varjupaigatulva."
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet arvab, et põgenike arv võib ka Eestis veidi suureneda, kuid Balti riigid pole põgenike jaoks kuigi ahvatlevad.
Euroopa Liitu on kõige enam põgenikke saabumas Süüriast, Iraagist ning läbi Liibüa saabuvad immigradid Aafrikast. Nende sihtkohaks on Itaalia ja Malta. Põhjuseks on konfliktid, mis puhkenud Euroopa lähinaabruses, aga ka Aafrikas.
Eesti Pagulasabi juht Kristina Kallas ütles, et näiteks Ukraina põgenikke saaks aidata mõneks ajaks Eestisse kutsudes. "On teatud gruppe nende põgenike hulgas, keda me saaksime tegelikult rohkem aidata näiteks sellega, et tooksime nad mõneks perioodiks Eestisse, ajani, kui sõda seal ükskord maha rahuneb ja otsa saab ning nad saavad sinna tagasi minna."
Euroopa Liidus on arutletud ka võimaluse üle jagada põgenikke ka nendesse riikidesse, kuhu neil suurt tungi pole. "Seni on meie seisukoht olnud, et meil tuleb teha kõik, et need inimesed läheksid tagasi oma koju ja elaksid seal. See ei ole lahendus, kui me võtame inimese lihtsalt enda juurde ja pakume talle võõras keskkonnas eluaset ja üritame teda siin kohandada," ütles Janek Mägi.
Urmas Paet nimetab Euroopa võimalustena konfliktidele lahenduste otsimist, humanitaarabi põgenikelaagritele aga ka tõhusamat piiride valvamist. "Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex on täna selgelt alarahastatud ja alamehitatud ning see kindlasti ei vasta sellele olukorrale, mis Vahemerel toimub. Kui ikkagi aastaga tuleb üle 150 000 põgeniku üle, kellest 3000 upub, siis see näitab, et Euroopa Liidu piirivalve Vahemerel ei toimi tõhusalt."
Paet ütles, et peab tõenäoliseks kokkulepet, et toetust saavad need riigid, kuhu põgenikud massiliselt saabuvad. Paet nimetas Itaalia, Malta ja Kreeka kõrval ka Prantsusmaad, Rootsit ja Saksamaad, kus on suuremad immigrantide kogukonnad uusi tulijaid juba ees ootamas.
Uudislõik oli eetris 6. jaanuari 2015 Aktuaalses Kaameras.