Uudised: statistika
UNHCR: 2011. aastal sunniti ümber asuma rekordilised 800 000 inimest
Stockholm, 18. juuni 2012 - ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) poolt täna avaldatud 2011. aasta aruande kohaselt oli eelmine aasta rekordiline sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste arvu poolest, mis oli suurim alates 2000. aastast.
Aruandes UNHCR 2011 Ülemaailmsed suunad on esmakordselt kaardistatud sunniviisilist ümberasustamist, mis algas mitmest suurest humanitaarkatastroofist 2010. aasta lõpus Côte d’Ivoire’s ja millele vahetult järgnesid sama suured kriisid Liibüas, Somaalias, Sudaanis ja mujal. Esmakordselt oli sunnitud ümber asuma 4,3 miljonit inimest, kellest 800 000 lahkusid riigist ja muutusid pagulasteks.
“2011. aastal kasvasid inimkannatused mõõtmatult. Paljude inimeste elu paisati lühikese ajaga segamini, põhjustades neile tohutuid kannatusi,” ütles António Guterres, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja UNHCRi juht. “Me saame ainult olla tänulikud, et rahvusvaheline süsteem, mis kaitseb selliseid inimesi, pidas suuremas osas survele vastu ja et piirid jäid avatuks. Elame väga pingelisel ajal.”
Kogu maailmas oli 2011. aasta lõpuks 42,5 miljonit sunniviisiliselt ümberasustatut, kellest 15,2 miljonit olid pagulased, 26,4 miljonit olid siseriiklikult ümber paiknenud isikud ja 895 000 olid asüülitaotlejad. Vaatamata uute pagulaste suurele arvule oli siseriiklikult ümber paiknenud isikute üldarv väiksem kui 2010. aastal (43,7 miljonit inimest), mille põhjuseks oli põhiliselt asjaolu, et 3,2 miljonit inimest, kes olid varem olnud siseriiklikult ümber paiknenud isikud, pöördusid oma kodukohta tagasi. See on suurim arv viimase aastakümne jooksul.
Kümne aasta lõikes kajastab aruanne murettekitavaid arenguid. Üheks selliseks arenguks on asjaolu, et sunniviisiline ümberasustamine puudutab üle kogu maailma üha rohkem inimesi, ja on iga viimase viie aasta jooksul ületanud 42 miljonit inimest aastas. Muret tekitab ka see, et korra pagulaseks muutunud inimene jääb selleks paljudeks aastateks, ja on sageli sunnitud elama pagulaslaagris või slummis. 10,4 miljonit pagulasest, kes on UNHCRi kaitse all, on peaaegu 75% ehk 7,1 miljonit inimest elanud eksiilis vähemalt viis aastat, oodates otsust oma asüülitaotlusele.
Kõige suurem pagulaste lähteriik (2,7 miljonit pagulast) on Afganistan, kellele järgnevad Iraak (1.4 miljonit), Somaalia (1.1 miljonit), Sudaan (500 000) ja Kongo Demokraatilk Vabariik (491 000 inimest).
Umbes 4/5 maailma pagulastest põgenevad naaberriikidesse, mistõttu on suured pagulaste kogukonnad kujunenud välja Pakistanis (1,7 miljonit), Iraanis (886 500), Keenias (566 500) ja Tšaadis (366 500).
Tööstusriikidest elab kõige rohkem pagulasi – 571 700 - Saksamaal. Samal ajal on Lõuna-Aafrika võtnud vastu kõige rohkem asüülitaotlusi (107 000 taotlust), millega see riik on esikohal juba viimased neli aastat.
UNHCRi kutsuti esialgu ellu just pagulaste aitamiseks, kuid ameti kuue tegevuskümnendi jooksul on hakatud aitama üle kogu maailma ka paljusid siseriiklikult ümber paiknenud isikuid ja kodakondsuseta isikuid, et tagada nende inimõiguste kaitse. 2011. aasta aruandes märgitakse, et nende kodakondsuseta isikute kohta on andnud informatsiooni ainult 64 riigi valitsused, mis tähendab, et UNHCR käsutuses olevad arvud on ainult umbes veerand kõikidest kodakondsuseta isikutest, keda arvatakse maailmas olevat 12 miljonit.
Mitte kõik 42,5 miljonit inimest, kes olid 2011. aasta lõpuks sunniviisiliselt ümberasustatud ei kuulu UNHCRi kaitse alla: umbes 4,8 miljonit pagulast on näiteks võetud arvele Pakistani pagulastega tegelevas meie sõsarorganisatsioonis. 26,4 miljonist siseriiklikult ümber paiknenud isikutest saavad 15,5 miljonit inimest UNHCRilt abi ja kaitset. Kokku kasvas pagulaste ja siseriiklikult ümber paiknenud isikute arv, kellega UNHCR tegeleb, 2010. aastal 700 000 inimese võrra.
Ülemaailmsed suunad on UNHCRi tähtsaim iga-aastane aruanne pagulusest maailmas. Lisainformatsiooni saab meie iga-aastasest Statistika aastaraamatust, ja meie kaks korda aastas ilmuvatest aruannetest asüülitaotlused tööstusriikides.
Eestlaste arvamus varjupaiga andmise kohta EL keskmisest skeptilisem
Euroopa Komisjon avaldas sisserände- ja varjupaigapoliitika aruande 2011. aasta kohta. Sellele on lisatud Eurobaromeetri uuring, mille tulemused kajastavad Euroopa kodanike hoiakuid piiriülese liikumise, rände ja julgeoleku suhtes. Uuringu andmetel arvavad seitse eestlast kümnest, et ELi liikmesriigid peaksid abivajajatele andma kaitset ja varjupaika ning et varjupaiga taotlejaid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi. Kolmveerand eestlastest peab oluliseks, et ELi piires saab reisida ilma piirikontrollita.
Aruande ja arvamusuuringu tulemused toetavad komisjoni seisukohta, et Euroopa Liit vajab tugevat ja ühtset rändepoliitikat, mis vastab nii lühi- kui pikaajalistele vajadustele. „Meil on vaja tõhusat kontrolli välispiiride üle, et tagada vaba liikumine ELi piires, et tõeliselt kaitsta neid, kes seda vajavad, ning ühtlasi luua võimalused seaduslikuks rändeks ja liikumiseks,” ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.
48% arvamusuuringus osalenud eestlastest leiab, et seaduslikele sisserännanutele peaksid kehtima samad õigused mis oma riigi kodanikele, samas kui 50% eestlastest on selle vastu. ELis tervikuna on võrdsete õiguste poolt 68% ja vastu vaid 28% kodanikest.
Vaid veerand eestlastest (27%) on arvamusel, et EL peaks soodustama tööalast rännet kolmandatest riikidest, leevendamaks demograafilisi ja tööjõu puudusest tingitud probleeme. ELis keskmiselt arvab nii 42% inimestest. Kui 53% arvamusuuringus osalenutest leiab, et ränne rikastab ELi riikide majandust ja kultuuri, siis eestlaste hulgas on see näitaja vaid 38% ning ülekaalukalt rohkem on neid, kes nii ei arva: 59%.
80% arvamusuuringus osalenutest ja 72% eestlastest on nõus, et ELi liikmesriigid peavad andma kaitset ja varjupaika nendele, kes seda vajavad. Kui kaheksa igast kümnest eurooplasest leiab, et varjupaigataotlejate arv peaks olema ELi liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotatud, siis eestlaste hulgas pooldab seda ettepanekut vaid iga kuues.
Lisateave Sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste kolmas aastaaruanne.
Aruandega kaasnev komisjoni talituste töödokument.
MEMO/12/399: Rahaline abi kolmandatele riikidele rände ja liikuvuse valdkonnas
Eurobaromeetri aruanne "Awareness of home affairs".
Pressiteate täistekst.
Pressiteade on pärit siit.
Eesti andis kolme kuuga varjupaiga neljale inimesele
Eesti rahuldas tänavu kolme kuuga nelja inimese varjupaigataotluse, mida on rohkem kui mullu samal ajal.
Eesti andis tänavu esimeses kvartalis varjupaiga kolmele Somaalia ja ühele Armeenia kodanikule, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNSile. Mullu esimeses kvartalis rahuldas Eesti ühe Venemaa kodaniku varjupaigataotluse, andes talle rahvusvahelise kaitse.
Eesti ametivõimud said tänavu kolme kuuga varjupaigataotlusi 16 inimeselt, kõige rohkem ehk neli taotlust laekus Vietnami kodanikelt. Samuti esitasid varjupaigataotluse kolm Gruusia, kolm Valgevene, kaks Türgi, kaks Venemaa, üks Kasahstani ja üks Pakistani kodanik.
Politsei- ja piirivalveameti menetluses on praegu menetluses seitse varjupaigataotlust, mille suhtes pole otsust veel langetatud. Märtsi lõpus avalikustatud Eurostati aruanne näitas, et Eesti on varjupaigataotlejate seas võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ebapopulaarne paik.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegu on madalaima näitajaga 27 ELi liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Kõige rohkem varjupaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal – kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.
Uudis pärineb siit.