Uudised: hädaolukord
Välisministeerium tahab saata Eesti päästemeeskonna Süüria pagulastele appi
Paari nädala eest Jordaanias Zaatari pagulaslaagrit külastanud välisminister Urmas Paet tõdes Süüria pagulaste olukorra dramaatilisust ja lubas suurendada Eesti panust olukorra leevendamiseks. Ministeerium soovib sinna saata Eesti päästemeeskonna.
2011. aasta kevadel alanud Süüria konflikti tagajärjel on tekkinud ulatuslik humanitaarkriis, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu regioonis. Eesti on rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel aidanud Süüria kriisis kannatanute olukorda leevendada.
Välisminister Urmas Paet külastas jaanuari alguses Jordaanias asuvat Zaatari pagulaslaagrit, kus on praeguseks varjupaiga leidnud juba üle 60 000 Süüria pagulase, kellest suurem osa on naised ja lapsed, teatas välisministeerium.
«Sealsetel pagulastel on puudus veest ja toidust ning vihma ja tuule eest pakuvad kaitset vaid soojenduseta telgid,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov. «Pärast Jordaania suurima pagulaslaagri külastust hakkasime otsima võimalusi, kuidas Eesti saaks anda täiendava panuse nende inimeste olukorra leevendamiseks.»
Seoses sellega pöördus välisministeerium siseministeeriumi ja päästeameti poole uurimaks võimalust Eesti päästemeeskonna või selle liikmete saatmiseks Zaatari pagulaslaagrisse. Päästemeeskonna saatmine võimalikule missioonile on alles otsustamisjärgus.
«Kaalume vajadusel meedikute ja laagritehnikute saatmist,» märkis Sudakov, lisades, et missiooni lähetamist puudutavatest detailidest on veel vara rääkida. «Päästemeeskonna või selle liikmete võimalik missioonil osalemine oleneb konkreetsetest abivajadustest, mis kooskõlastatakse ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga ning sobiv meeskond pannakse kokku alles pärast hindamisvisiiti laagrisse.»
Eesti päästemeeskonda kuuluvad spetsialistid on peamiselt tuletõrje- ja päästeteenistusest, kuid liikmeid on ka piirivalvest, politseist, meditsiiniasutustes ja teistest valitsusasutustest. Eesti päästemeeskond on osalenud humanitaarabi missioonidel Namiibias, Pakistanis, Indoneesias, Haitil ja Etioopias.
Süüria sõjapõgenike olukord muutub päev-päevalt aina keerulisemaks. Jordaaniasse on põgenenud 198 000, Liibanoni 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba 4 miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000.
Kui vägivallale Süürias ei suudeta kiiresti lõppu teha, siis võib Süüria pagulaste arv naaberriikides selle aasta suveks tõusta kuni 1,1 miljonini, prognoosib ministeerium.
Välisministeeriumi andmetel on järgmise kuue kuu jooksul ÜRO-l ja tema partneritel vaja Süüria kriisis kannatanute abistamiseks rohkem kui 1,5 miljardit dollarit.
«Süüria konflikti jätkudes ja lahingutegevuse ägenedes tuleb valmis olla pagulaste arvu kasvuks nii Jordaanias kui teistes Süüria naaberriikides,» lisas Sudakov. «Seetõttu on rahvusvahelisel kogukonnal jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi, aga ka neid riike, kes on teinud suuri pingutusi inimeste vastuvõtmisel.»
Välisministeerium on toetanud Süüria pagulasi Jordaanias ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (United Nations High Commissioner for Refugees - UNHCR ) kaudu 150 000 euroga.
Samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.
Uudis pärineb siit.
Foto: MUHAMMAD HAMED/REUTERS
Kodanikeorganisatsioonid: Eesti peaks pagulaste lõimimisega rohkem vaeva nägema
PRESSITEADE
20.06.2012
Kodanikeorganisatsioonid: Eesti peaks pagulaste lõimimisega rohkem vaeva nägema
Täna, 20. juunil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist pagulaste päeva. Maailmas on miljoneid inimesi, kes on sunnitud kas vägivaldse konflikti või inimõiguste rikkumise tõttu oma kodudest pagema.
ÜRO värskelt avaldatud raporti kohaselt lisandus eelmisel aastal maailma 800 000 põgenikku, mis on viimase aastakümne suurim arv. Põgenike arvu kasv on tingitud uutest konfliktidest Elevandiluurannikul ja Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida riikides.
Ka Eestis suurenes eelmisel aastal nii varjupaigataotlejate kui ka pagulaste arv. Eesti andis eelmisel aastal rahvusvahelise kaitse 19 inimesele, mis on küll väga väike arv võrreldes meie lähinaabritega, kuid sellegipoolest puutuvad pagulased Eestis kokku mitmete raskustega. Probleemiks on nii riigipoolse toe puudumine oma elu sisse seadmiseks Eestis kui ka vähene ühiskonna teadlikkus pagulastest.
“Sageli aetakse pagulased segamini migrantidega, kes rändavad võõrsile majanduslikel põhjustel või lihtsalt seiklushimust. Pagulane aga ei ole oma kodu maha jätnud vabast tahtest. Ta ei saa sinna tagasi minna, isegi kui ta seda väga sooviks. Sageli kujunebki tema saatuseks elada kogu oma elu paguluses,” selgitab Kristina Kallas MTÜ-st Eesti Pagulasabi.
“Kuigi meile võib tunduda, et pagulased on eestlaste jaoks kauge teema, miski, mis juhtub inimestega sõjakolletes Aafrikas ja Aasias, või juhtus eestlastega 70 aastat tagasi, ei ole see siiski nõnda. Pagulased elavad meie keskel, töötavad meiega koos, nad isegi võivad olla meie sõbrad, me lihtsalt ei tea nende lugu,” lisas ta.
Rahvusvahelise pagulaste päeval kutsuvad Eesti kodanikeorganisatsioonid Eesti riiki üles pöörama varasemast rohkem tähelepanu Eestis elavatele pagulastele ning toetama senisest tõhusamate meetmetega nende elu sisse seadmist ja lõimumist Eesti ühiskonda.
“Ühiskonna ja riigi küpsust näitab hooliv ja osavõtlik suhtumine nendesse, kes on sunnitud olnud oma koduriigist lahkuma tagakiusamise tõttu. Pagulased ja varjupaigataotlejad on enne Eestisse jõudmist pidanud taluma palju kannatusi, mistõttu väärivad nad igakülgset tuge,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.
Täna elab Eestis ligikaudu 60 pagulast, kes on saanud Eesti riigilt rahvusvahelise kaitse. Nende hulgas on inimesi nii sõjakolletest Afganistanist, konfliktipiirkondadest Iraagist, Türgist, Sri Lankalt ja Pakistanist, kui ka poliitiliste õiguste rikkumise eest pagenuid Venemaalt ja Valgevenest.
- - -
Eestis korraldavad inimõiguste- ning pagulasorganisatsioonid sel aastal esmakordselt üheskoos pagulasnädala 18.-22.juuni, et juhtida tähelepanu miljonitele põgenikele üle maailma, kes on sunnitud oma kodumaalt sõja või tagakiusamise pärast lahkuma. 20. juunil kell 14.00-21.30 korraldatakse Tammsaare pargis UNHCRi põgenikelaagri telgis fotonäitus, avalikud loengud ning näidatakse filmiprogrammi.
Eesti Pagulasabi korraldab 22. juunil Illuka vallas Jaama küla kultuurimajas Illuka vastuvõtukeskuse elanikele ja kohalikele külaelanikele mõeldud maailma pagulaste päevale pühendatud kultuuriürituse, kuhu on oodatud ka kõik teised huvilised. Täpsem info www.pagulasabi.ee. Üritus korraldatakse Johannes Mihkelsoni Keskuse projekti “Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste parandamine läbi kombineeritud tugiteenuste” raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Pagulasnädala üritused korraldatakse koostöös järgmiste organisatsioonidega: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhjamaade ja Balti Riikide Regionaalne Esindus (UNHCR), MTÜ Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut, MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooni (IOM Tallinn).
Lisainfo: Kristina Kallas Eesti Pagulasabi kristina@pagulasabi.ee +372 511 8311
UNHCR: 2011. aastal sunniti ümber asuma rekordilised 800 000 inimest
Stockholm, 18. juuni 2012 - ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) poolt täna avaldatud 2011. aasta aruande kohaselt oli eelmine aasta rekordiline sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste arvu poolest, mis oli suurim alates 2000. aastast.
Aruandes UNHCR 2011 Ülemaailmsed suunad on esmakordselt kaardistatud sunniviisilist ümberasustamist, mis algas mitmest suurest humanitaarkatastroofist 2010. aasta lõpus Côte d’Ivoire’s ja millele vahetult järgnesid sama suured kriisid Liibüas, Somaalias, Sudaanis ja mujal. Esmakordselt oli sunnitud ümber asuma 4,3 miljonit inimest, kellest 800 000 lahkusid riigist ja muutusid pagulasteks.
“2011. aastal kasvasid inimkannatused mõõtmatult. Paljude inimeste elu paisati lühikese ajaga segamini, põhjustades neile tohutuid kannatusi,” ütles António Guterres, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik ja UNHCRi juht. “Me saame ainult olla tänulikud, et rahvusvaheline süsteem, mis kaitseb selliseid inimesi, pidas suuremas osas survele vastu ja et piirid jäid avatuks. Elame väga pingelisel ajal.”
Kogu maailmas oli 2011. aasta lõpuks 42,5 miljonit sunniviisiliselt ümberasustatut, kellest 15,2 miljonit olid pagulased, 26,4 miljonit olid siseriiklikult ümber paiknenud isikud ja 895 000 olid asüülitaotlejad. Vaatamata uute pagulaste suurele arvule oli siseriiklikult ümber paiknenud isikute üldarv väiksem kui 2010. aastal (43,7 miljonit inimest), mille põhjuseks oli põhiliselt asjaolu, et 3,2 miljonit inimest, kes olid varem olnud siseriiklikult ümber paiknenud isikud, pöördusid oma kodukohta tagasi. See on suurim arv viimase aastakümne jooksul.
Kümne aasta lõikes kajastab aruanne murettekitavaid arenguid. Üheks selliseks arenguks on asjaolu, et sunniviisiline ümberasustamine puudutab üle kogu maailma üha rohkem inimesi, ja on iga viimase viie aasta jooksul ületanud 42 miljonit inimest aastas. Muret tekitab ka see, et korra pagulaseks muutunud inimene jääb selleks paljudeks aastateks, ja on sageli sunnitud elama pagulaslaagris või slummis. 10,4 miljonit pagulasest, kes on UNHCRi kaitse all, on peaaegu 75% ehk 7,1 miljonit inimest elanud eksiilis vähemalt viis aastat, oodates otsust oma asüülitaotlusele.
Kõige suurem pagulaste lähteriik (2,7 miljonit pagulast) on Afganistan, kellele järgnevad Iraak (1.4 miljonit), Somaalia (1.1 miljonit), Sudaan (500 000) ja Kongo Demokraatilk Vabariik (491 000 inimest).
Umbes 4/5 maailma pagulastest põgenevad naaberriikidesse, mistõttu on suured pagulaste kogukonnad kujunenud välja Pakistanis (1,7 miljonit), Iraanis (886 500), Keenias (566 500) ja Tšaadis (366 500).
Tööstusriikidest elab kõige rohkem pagulasi – 571 700 - Saksamaal. Samal ajal on Lõuna-Aafrika võtnud vastu kõige rohkem asüülitaotlusi (107 000 taotlust), millega see riik on esikohal juba viimased neli aastat.
UNHCRi kutsuti esialgu ellu just pagulaste aitamiseks, kuid ameti kuue tegevuskümnendi jooksul on hakatud aitama üle kogu maailma ka paljusid siseriiklikult ümber paiknenud isikuid ja kodakondsuseta isikuid, et tagada nende inimõiguste kaitse. 2011. aasta aruandes märgitakse, et nende kodakondsuseta isikute kohta on andnud informatsiooni ainult 64 riigi valitsused, mis tähendab, et UNHCR käsutuses olevad arvud on ainult umbes veerand kõikidest kodakondsuseta isikutest, keda arvatakse maailmas olevat 12 miljonit.
Mitte kõik 42,5 miljonit inimest, kes olid 2011. aasta lõpuks sunniviisiliselt ümberasustatud ei kuulu UNHCRi kaitse alla: umbes 4,8 miljonit pagulast on näiteks võetud arvele Pakistani pagulastega tegelevas meie sõsarorganisatsioonis. 26,4 miljonist siseriiklikult ümber paiknenud isikutest saavad 15,5 miljonit inimest UNHCRilt abi ja kaitset. Kokku kasvas pagulaste ja siseriiklikult ümber paiknenud isikute arv, kellega UNHCR tegeleb, 2010. aastal 700 000 inimese võrra.
Ülemaailmsed suunad on UNHCRi tähtsaim iga-aastane aruanne pagulusest maailmas. Lisainformatsiooni saab meie iga-aastasest Statistika aastaraamatust, ja meie kaks korda aastas ilmuvatest aruannetest asüülitaotlused tööstusriikides.