Uudised: statistika
Ukraina kodanikud küsivad üha enam Eestilt varjupaika
Eesti ametivõimud said tänavu esimesel poolaastal 56 varjupaigataotlust, kõige enam ehk 12 juhul küsisid Eestilt asüüli Ukraina kodanikud.
2013. aastal küsis Eestilt varjupaika kokku 97 inimest, kuid nende seas ei olnud ühtegi Ukraina kodanikku.
Tänavu esimesel poolaastal palus Eestilt varjupaika veel kaheksa Sudaani ja kaheksa Venemaa kodanikku, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Postimehele.
Kuue kuu jooksul palus Eestilt varjupaika ka kuus Egiptuse, neli Alžeeria, kolm Süüria, kolm Valgevene, kaks Bangladeshi, kaks Gruusia ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikku. Samuti esitasid asüülitaotluse üks Albaania, üks Eritrea, üks Kameruni, üks Kasahstani, üks Kosovo ja üks Nigeeria kodanik.
Võrreldes eelmise aastaga on jäänud varjupaigataotluste suurusjärk samaks, kui tänavu sai Eesti poole aastaga 56, siis mullu samal ajal 54 asüülitaotlust.
Poole aastaga sai Eestilt varjupaiga 11 inimest, nende seas on viis Sudaani, kolm Süüria ja kolm Kosovo kodanikku. Mullu esimesel poolaastal andis Eesti varjupaiga kahele inimesele – ühele Afganistani ja ühele Venemaa kodanikule.
Tänavu 30. juuni seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses 45 varjupaigataotlust, mille suhtes oli otsus veel langetamata.
Uudist vahendab Postimees.
ÜRO saadik: Eesti peaks hakkama pagulasi ise siia tooma
ÜRO põgenikeorganisatsiooni Põhja- ja Baltimaade esindaja Markku Aikomusi sõnul on seda hädasti vaja, sest samal ajal kui riigid konfliktipesade ümber on pagulastega üle koormatud, võeti mullu Eestisse vastu seitse pagulast. Teisalt pole varem maailmas kunagi nii palju põgenikke olnud.
ÜRO avaldas värske raporti pagulastest – üle maailma on kodust põgenenud üle 51,2 miljoni inimese, mis on esimest korda rohkem kui vahetult pärast II maailmasõda. Markku Aikomus, miks need arvud nii suured on?
Üks põhjus on see, et hiljutised konfliktid Süürias, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Lõuna-Sudaanis on väga tõsised kriisid ja neid tuleb kogu aeg juurde, samal ajal on meil aga vanad konfliktipesad Afganistanis, Somaalias ja Kongos, millele ei paista mingisugust poliitilist lahendust. See tähendab, et uutest riikidest tuleb muudkui põgenikke juurde, ent ka ammused põgenikud ei saa koju naasta. 2013 oli ka viimase 25 aasta jooksul tagasi koju pöördunud põgenike arvult tagantpoolt neljas. Seda enam, et osa koju naasnud inimesi on pidanud uuesti põgenema.
Ülejäänud intervjuud saab lugeda Eesti Päevalehest.
Siseministeeriumi ametnik pagulastest: teeme kõik, mida EL ette näeb, aga mitte rohkem
«Me jätkame ikka seda ranget poliitikat,» ütles täna pärast pagulasuuringu esitlust Aivi Kuivonen siseministeeriumist. «Teeme kõik, mida Euroopa Liit on ette näinud, aga mitte rohkem.»
Täna avaldatud uuringufirma Saar Poll uuringu järgi arvab umbes 70 protsenti Eesti elanikest, et Eesti riik peaks pigem takistama pagulaste sisserännet.
Nii on ka Eesti ametlik pagulaspoliitika olnud alati konservatiivne, kuigi sellised uuringu tulemused Euroopa Pagulasfondi senise koordinaatori Kuivoneni sõnul pagulaspoliitikat kuidagi ei mõjuta.
Varjupaigataotlejate puhul lähtutakse ikka konkreetsest seadusest.
Kuigi poliitika jääb samaks, muutub järgmisest aastast aga see, et varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele hakatakse rohkem tuge pakkuma. Seda Euroopa Liidu rahadega.
EL saadab siia järgmiseks seitsmeks aastaks kümme miljonit eurot, millele Eesti riik lisab kohustusliku 25 protsenti.
Muuhulgas saavad pagulased saavad selle raha eest osaleda ühepäevastel koolitustel, mis peaks neil aitama Eestis elamiskohta, tööd ja õppimisvõimalusi leida.
Kõike seda peab riik, kes inimesele rahvusvahelist kaitset pakub, niikuinii pakkuma. Nüüd hakkab Eesti seda aga tegema regulaarselt. Varem olid koolitused projektipõhised.
Praegu hindab Euroopa Komisjon Eesti riigi programmi. Kui sellega päri ollakse, hakkab raha laekuma järgmisel aastal.
Seda eraldatakse varjupaiga-, rände- ja integratsiooniteemadele ning on mõeldud vaid kolmandate riikide kodanikele.
«Praegu öeldakse, et inimesed ei ole liberaalsed [sisserännet üldiselt soodustav], sest nad ei tea sellest teemast midagi,» ütles Kuivonen.
«Samas tuli uuringust välja, et nad ei tahagi midagi teada selle kohta. Kahe otsaga asi.»
Uudist vahendab Postimees.