Uudised: statistika
Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust kokku 24 riigi kodanikelt ja ühe taotluse, mille esitaja kodakondsus ei ole teada.
Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik.
Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud.
Varjupaika taotlesid Eestist enim Sudaani kodanikud ehk 22 ning järgnesid Venemaa 19, Egiptus 12 ja Süüria seitsme taotlusega.
Taotlusi esitasid ka Mali, Valgevene, Gruusia, Kameruni, Elevandiluuranniku, Albaania, Alžeeria, India, Eritrea, Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud.
2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikku, üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik.
ÜRO: 2014. aastal on hukkunud 3419 Euroopasse põgeneda üritanut
Sel aastal on Vahemerel hukkunud rekordiline hulk ehk 3419 Euroopasse põgeneda üritanud inimest, teatas ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR). Riskantse teekonna võttis ette üle 207 000 inimese ehk pea kolm korda rohkem kui seni rekordilisel 2011. aastal, mil neid Liibüa kodusõja ajal oli 70 000. Neist sai surma 3419 inimest, kokku on sel aastal maailma meredel hukkunud 4272 pagulast. Enamik alustas oma teekonda Liibüast Itaalia ja Malta suunas. Neist 60 051 oli pärit Süüriast, 34 561 Eritreast.
Loe täispikka UNHCR-i pressiteadet.
Tänavu on Eesti varjupaika andnud juba 15 inimesele
Eesti andis tänavu üheksa kuuga varjupaiga 15 inimesele, mida on viis korda rohkem kui mullu samal ajal.
Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp ütles Postimehele, et sel aastal on märkimisväärselt suurenenud ka varjupaigataotlejate arv.
«Ukraina sündmustega seoses on rohkem taotlusi esitanud Ukraina kodanikud. Kasvanud on ka Sudaani kodanike poolt esitatud varjupaigataotluste arv pärast seda, kui esimesed sudaanlased said käesoleva aasta kevadel pagulase staatuse. Enne seda on saanud ainult üks sudaanlane Eestis varjupaika ja seda aastal 2010,» lausus Lepp.
Kuigi Eesti on saanud tänavu enim varjupaigataotlusi Ukraina kodanikelt, ei olnud selle kuu alguse seisuga varjupaika saanud ükski ukrainlane.
Üheksa kuu jooksul on Eestilt varjupaiga saanud seitse Sudaani, neli Süüria, kolm Kosovo ja üks Venemaa kodanik. Mullu samal ajal oli Eestilt asüüli saanud kolm inimest – üks Afganistani, üks Süüria ja üks Venemaa kodanik.
Septembri lõpu seisuga oli otsus langetamata 82 rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes.
Kokku sai Eesti üheksa kuuga 107 varjupaigataotlust, enim ehk 37 taotlust laekus Ukraina kodanikelt.
16 taotlust laekus Sudaani, 11 Venemaa, kaheksa Egiptuse, seitse Süüria, neli Alžeeria, neli Valgevene, kolm Gruusia, kaks Bangladeshi, kaks kameruni, kaks Mali ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikelt. Samuti esitas asüülitaotluse üks Albaania, üks Eritrea, üks Kasahstani, üks iisraeli, üks Iraagi ja üks Nigeeria kodanik. Ühe asüülitaotleja kodakondsus on teadmata.
Mullu üheksa kuu jooksul sai Eesti 74 varjupaigataotlust.
Uudist vahendab Postimees (19.10.2014).