Uudised: rahvusvaheline kaitse
EIK-i kampaania tõstab fookusesse pagulased
Esmaspäeval, 18. märtsil algas Eesti Inimõiguste Keskuse üleriigiline kampaania, millega juhitakse tähelepanu pagulastele ja varjupaiga taotlemise põhjustele.
Taasiseseisvunud Eestis on rahvusvahelise kaitse saanud 83 inimest ning varjupaiga otsijate arv kasvab iga aastaga. Eesti Inimõiguste Keskuse rahvusvahelise sundrände teemalise avalikkuse teavitamise projekti juht Egert Rünne nentis, et nii laiem avalikkus kui ka poliitikud käsitlevad aga pagulasi endiselt üldise migratsiooni kontekstis. “On oluline, et kogu ühiskond teadvustaks pagulaste erilist olukorda ja varjupaiga otsimise põhjusi,” ütles Rünne. “Eesti on suutnud 20 aastaga üles ehitada turvalise ja stabiilse riigi, kus rängad inimõiguste rikkumised on harvad, samal ajal kui paljudel teistel rahvastel pole nii hästi läinud,” põhjendab Rünne vajadust aidata neid inimesi, kes oma kodumaal hetkel elada ei saa.
Algav kampaania aitab selgitada, et pagulane on inimene, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma tagakiusamise, sõja või vägivalla tõttu. Interaktiivne veebikeskkond pakub külastajale võimaluse läbida virtuaalselt pagulase teekond koduriigist põgenemisest kuni Eestis pagulasstaatuse saamiseni. Veebikeskkonna avamist toetab välimeediakampaania viies linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Rakveres.
Pagulase teekonna saab läbida siin: www.pagulane.ee
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Kampaania on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelise sundrände teemalisest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad Euroopa Pagulasfond ja EV Siseministeerium.
Uudis on pärit humanrights.ee-st.
Ülipõnev pagulasteemaline loengukursus ülikoolides
Loengukursus ülikoolides
Õppeaine eesmärgid: Rahvusvahelise sundrände erinevate aspektide ning teooriate ja seonduvate poliitiliste, õiguslike ja sotsiaalsete küsimuste omandamine. Õppeaine õpitulemused: Õppeaine edukalt läbinu:
- Orienteerub Eesti, EL ja maailma varjupaiga arengutes, omab teadmisi peamistest valdkonda puudutavates õigusaktidest ning poliitilistest otsustest.
- Suudab analüüsida ja võrrelda rahvusvahelise sundrändega seotud arenguid ning teha uusi lahenduste ettepanekuid. Oskab neid teadmisi selgitada kuulajaskonnale ja arutleda relevantsetele küsimuste üle.
- Mõistab sundrände erinevaid aspekte (sotsiaalsed, õiguslikud ja poliitilised) ning suudab kasutada põhimõisteid alusargumentatsioonides ning suhelda sihtrühmaga.
Õppeaine sisu lühikirjeldus: Kursus annab sissejuhatava ülevaate rahvusvahelisele sundrändele nii Eesti kui maailma kontekstis. Loengukursus koosneb viiest erinevast plokist ja ühest avalikust loengust. Loengukurusel käsitletakse sundrände järgnevaid aspekte: Sotsiaalne aspekt
- Mõisted ja trendid
- Ühiskonna sallivus ja pagulased
- Pagulaste olukord
- Suhtlemisoskused
Õiguslik aspekt
- Rahvusvaheline varjupaigaõigus, pagulase definitsioon pagulasstaatuse konventsioonis
- Varjupaigamenetluse etapid
- Subjektiivne ja objektiivne tegur, tõendamiskoormis, päritoluriigi analüüs
- Varjupaigataotleja ja pagulase õigused reaalsete kaasuste näitel
Poliitiline aspekt
- Kontseptuaalne raamistik (põgenikud ja muud sarnased liikumised)
- Õigustavad väärtused (religioon, inimõigused)
- Varjupaiga- ja välispoliitika
- Varjupaiga ja sisepoliitika
Euroopa Liidu aspekt
- Sissejuhatus EL varjupaigaõigusesse
- EL direktiivid ning nende sisu
- Schengen, Dublin ja tagasisaatmine
- EL varjupaigaõiguse rakendamine EL tasemel
- EL varjupaigaõiguse tulevikuvisioonid
Aasia ja Aafrika arengud
- Pagulased Aasias: hetkeseis ja trendid
- Pagulaspoliitikad Aasias: võim, riigid, rahvusvahelised organisatsioonid. Aasia pagulased ja Euroopa
- Arenguabi vs pagulaspoliitika
Aktivistid: Eesti andis Vene blogijale varjupaiga
Eesti andis poliitilise varjupaiga Venemaalt pärit blogijale ja aktivistile Maksim Jefimovile, kes oli muu hulgas kritiseerinud õigeusu kirikut, teatasid Vene aktivistid viitega Jefimovi sõnadele.
Noorte õiguskaitsjate rühmituse Agora juht Maksim Jefimov oli avaldanud artikli "Karjala on pappidest väsinud", kuid käesoleva aasta alguses algatas Venemaa prokuratuur viha õhutamise sätte alusel tema suhtes kriminaalasja, vahendas Gazeta.ru.
Karjalas tegutsenud Jefimov ütles, et Eesti võimud tunnistasid tema kriminaalasja poliitiliseks ning veendusid, et teda kiusatakse Venemaal poliitiliste vaadete ja veendumuste eest taga. Koos põgenikustaatusega anti Jefimovile kolmeks aastaks tähtajaline elamisluba.
Aktivisti sõnul saatsid Venemaa, Poola ja USA teadlased tema toetuseks Eesti võimudele toetuskirju, teda aitasid ka paljude maade õiguskaitseorganisatsioonid.
"President Toomas Hendrik Ilves surus mul kätt ja ütles, et ta tunneb heameelt selle üle, et tema riik andis mulle ajutise poliitilise varjupaiga, kuna Eestis austatakse sõna- ja arvamusvabadust," ütles Jefimov.
Oma artiklis seostas Jefimov korruptsiooni ja eriteenistuste võimu õigeusu kiriku taassünniga.
Vabariigi presidendi kantselei avalike suhete nõunik Toomas Sildam kinnitas ERRi uudisteportaalile, et Jefimov ja president Toomas Hendrik Ilves kohtusid põgusalt Avatud Eesti Fondi konverentsil.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Helin Vaher varjupaiga andmise fakti ERRi uudisteportaalile ei kinnitanud. "PPA ei saa avaldada varjupaiga taotlejate nimesid ja andmeid. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja seda ei luba välismaalastele rahvusvahelise kaitse seadus, mille kohaselt ei ole varjupaigamenetlusega seotud otsused avalikud," ütles Vaher.
Uudis pärineb siit.