Uudised: uuring
Monitooring: risk varjupaigataotlejate järsuks kasvuks on Eestis suur
Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuses valminud rändemonitooringu uuring tõi välja, et ehkki Eestis ei ole veel kordagi toimunud märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal, iseloomustab siinset varjupaigataotlejate arvu siiski aasta-aastalt kasvav tendents.
Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev vaid kõikumistega. Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et siin ei ole veel kordagi toimunud nii märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal.
Migratsiooniuuringute Keskuse juhi, Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks.
"Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale. Peame suutma mõistliku ajajooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni," ütles Valdaru.
Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis taotles varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus 2012. aastal kui taotlejate arv tõusis 120 taotleja võrra. Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus 2012. aastal, kui taotlejate arv kasvas 14 155 taotleja võrra.
Rändemonitooringust selgub veel, et 2012. aastal nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu iseloomustas Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistanist pärit varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.
Euroopa Liidus keelduti 2012. aastal varjupaika andmast 73% taotlejatest. Kõige rohkem keelduti Euroopas varjupaika andmast Kreekas 99%, Luksemburgis 98% ja Iirimaal 90%. Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66%), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus 86% ja Lätis 83%. Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras 76%. Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta 10% ja sellele järgnev Soome (50%).
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal. Loe ka uuringut täismahus.
Ilmus viies inimõiguste aastaaruanne
30. aprillil esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet "Inimõigused Eestis 2012", milles käsitleti Eesti viimase aasta arengut pea kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõiguste valdkondades (varjupaigataotlejate ja pagulaste olukorda analüüsib aruande 12. peatükk).
Koondades kokku eelmise aasta olulisemad sündmused inimõiguste valdkonnas, on aruanne kujunenud oluliseks teenäitajaks inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis, aga ka väljaspool. Seekordseski aruandes antakse ülevaade nii poliitilistest kui ka seadusandlikest arengutest ning statistikast, tuuakse ka näiteid ning antakse konkreetseid soovitusi, millele edaspidi tähelepanu tuleks pöörata. Aruande ühe toimetaja Marianne Meiorgi sõnul on viimase viie aasta jooksul näha suurimat edasiminekut, aga samas ka suurimat paigalseisu, võrdse kohtlemise teemades. “Ühelt poolt on nendel teemadel hakatud rohkem rääkima – näiteks võib tuua debatte soolise palgalõhe ja sookvootide, samuti kooseluseaduse teemal,” ütles Meiorg, “Samas on endiselt puudu poliitilisest tahtest, et nende teemadega tõhusalt tegeleda.”
Erinevalt eelnevatest aastatest on lisandunud peatükk inimõiguste kaitse riiklikust raamistikust. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja ja aruande üks toimetajatest Kari Käsper leiab, et riik ei ole inimõiguste kaitset piisavalt tõsiselt võtnud. “Kuigi vabaühendused nagu Eesti Inimõiguste Keskus saavad inimõiguste kaitse osas kaasa aidata, on peamine kohustus inimõigusi kaitsta ja edendada riigil,” ütles Käsper. “Riik peab mitte ainult deklareerima inimõiguste olulisust, vaid looma tervikliku inimõiguste kaitse ja edendamise süsteemi, mille üheks osaks on rahvusvaheliselt akrediteeritud riiklik inimõiguste kaitse institutsioon.”
Olulisteks edasiminekuks võib 2012. aastal pidada aktiivsemat arutelu võrdse kohtlemise ja pagulaste teemadel, viha õhutamise seaduseelnõu algatamist, puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimist ning varjupaigataotlejaid otseselt puudutavat eelnõu, mis muudab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Tagasiminekuks on otsus, et seadusakte vene keelde riigi poolt ei tõlgita, samal ajal kui plaanitakse tõlkida kõik õigusaktid inglise keelde. Seisma on jäänud ka kooseluseadus. Jätkuvalt on problemaatiline varjupaigataotlejate olukord nii neile pakutavate teenuste kui eluaseme osas.
Mitmed eelmisel aastal tehtud soovitused on tänaseks leidnud väljundi – näiteks on valminud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks, on tehtud otsus varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse kolimiseks Väike-Maarjasse, samuti on karistusseadustikku sisse viidud inimkaubandust keelustav säte.
Aruanne on leitav Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehelt (HTML versioon, PDF versioon)
Eestlaste arvamus varjupaiga andmise kohta EL keskmisest skeptilisem
Euroopa Komisjon avaldas sisserände- ja varjupaigapoliitika aruande 2011. aasta kohta. Sellele on lisatud Eurobaromeetri uuring, mille tulemused kajastavad Euroopa kodanike hoiakuid piiriülese liikumise, rände ja julgeoleku suhtes. Uuringu andmetel arvavad seitse eestlast kümnest, et ELi liikmesriigid peaksid abivajajatele andma kaitset ja varjupaika ning et varjupaiga taotlejaid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi. Kolmveerand eestlastest peab oluliseks, et ELi piires saab reisida ilma piirikontrollita.
Aruande ja arvamusuuringu tulemused toetavad komisjoni seisukohta, et Euroopa Liit vajab tugevat ja ühtset rändepoliitikat, mis vastab nii lühi- kui pikaajalistele vajadustele. „Meil on vaja tõhusat kontrolli välispiiride üle, et tagada vaba liikumine ELi piires, et tõeliselt kaitsta neid, kes seda vajavad, ning ühtlasi luua võimalused seaduslikuks rändeks ja liikumiseks,” ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.
48% arvamusuuringus osalenud eestlastest leiab, et seaduslikele sisserännanutele peaksid kehtima samad õigused mis oma riigi kodanikele, samas kui 50% eestlastest on selle vastu. ELis tervikuna on võrdsete õiguste poolt 68% ja vastu vaid 28% kodanikest.
Vaid veerand eestlastest (27%) on arvamusel, et EL peaks soodustama tööalast rännet kolmandatest riikidest, leevendamaks demograafilisi ja tööjõu puudusest tingitud probleeme. ELis keskmiselt arvab nii 42% inimestest. Kui 53% arvamusuuringus osalenutest leiab, et ränne rikastab ELi riikide majandust ja kultuuri, siis eestlaste hulgas on see näitaja vaid 38% ning ülekaalukalt rohkem on neid, kes nii ei arva: 59%.
80% arvamusuuringus osalenutest ja 72% eestlastest on nõus, et ELi liikmesriigid peavad andma kaitset ja varjupaika nendele, kes seda vajavad. Kui kaheksa igast kümnest eurooplasest leiab, et varjupaigataotlejate arv peaks olema ELi liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotatud, siis eestlaste hulgas pooldab seda ettepanekut vaid iga kuues.
Lisateave Sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste kolmas aastaaruanne.
Aruandega kaasnev komisjoni talituste töödokument.
MEMO/12/399: Rahaline abi kolmandatele riikidele rände ja liikuvuse valdkonnas
Eurobaromeetri aruanne "Awareness of home affairs".
Pressiteate täistekst.
Pressiteade on pärit siit.