Uudised: statistika
Kadi Viik: Enamik põgenikke on riikides, mis vajaksid ise abi
Kas teie oskate öelda, milline riik maailmas võtab vastu kõige rohkem põgenikke teistest riikidest? Mina ei osanud, kui seda lugu kirjutama hakkasin, kuigi olin ise äsja just sellest riigist naasnud.
Küsisin seda küsimust ka oma tutvusringkonnas. Üks inimene suutis vähemalt ühe esikümnesse kuuluva riigi ära nimetada (Etioopia, 9. koht). Teised pakkumised ei olnud ligilähedalgi.
Vastupidiselt levinud arvamusele, et põgenikud tulevad Euroopasse või teistesse lääneriikidesse, jäävad nad enamasti omaenda piirkonda. Ükskõik, kas põhjuseks on tagakiusamine, näljahäda, looduskatastroofid või sõjad, ei jõua tavaline põgenik kaugemale kui – oma koduriiki. ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR andmetel oli 2011. aastal* kokku 42,5 miljonist põgenikust 26,4 miljonit põgenikuolukorras omaenda kodumaal. 15,2 miljonit olid põgenenud mujale ning 0,9 miljonit olid varjupaigataotlejad.
Lehtrikujuline põgenikevool
Põgenikud, kes lahkuvad oma koduriigist, jõuavad tavaliselt naaberriikidesse. Kõige rohkem põgenikke on pärit Afganistanist, kokku ligi 2,7 miljonit. Nendest 95 protsenti paikneb naaberriikides Pakistanis ja Iraanis, mis ühtlasi on ka ühed kõige enam põgenikke vastuvõtvad riigid. Õige vastus loo alguses esitatud küsimusele – milline riik võtab vastu kõige rohkem põgenikke – ongi Pakistan.
Pakistan, mis on ise üks maailma vaesematest riikidest – tänavuse inimarengu indeksi järgi 186 riigi seas alles 146. kohal –, kus pool elanikkonnast elab vaesuses, 42 protsenti on kirjaoskamatud, rahvastik kasvab väga kiiresti ja umbes pool elanikkonnast on alla 19-aastased. Ometi on Pakistan vastu võtnud umbes 1,7 miljonit Afganistani põgenikku, mitteametlikel andmetel on arv lähenemas kolmele miljonile. Teisel kohal vastuvõtjariigina on Afganistani teine naaber Iraan ja veel üle-eelmise aasta lõpus oli kolmandal kohal Süüria. Nüüdseks on olukord Süürias drastiliselt muutunud ning Süüria on ise muutunud riigiks, kust põgenetakse.
2011. aasta lõpus olid vaid kaks lääneriiki kümne kõige suurema pagulaste arvuga riikide seas – Saksamaa (4. koht) ja USA (10. koht). Praeguseks on Süüria naaberriigid neist mööda läinud või minemas.
Väga palju põgenikke on pärit Iraagist, kelle 1,4 miljonist põgenikust lõviosa paikneb samuti naaberriikides, ja Somaaliast, kus vägivald, põud ja näljahäda tekitasid põgenikevoolu. 1,1 miljonist Somaalia põgenikust rohkem kui pooled paiknevad Dadaabi põgenikelaagrites naaberriigis Keenias.
Arvuliselt kõige enam põgenikke viibibki madala või keskmise sissetulekuga arengumaades, tervelt 80 protsenti UNHCRi vastutada olevatest põgenikest asub arengumaades.
Euroopasse jõuavad vähesed
Kui kriisikollete vahetus läheduses paiknevad riigid võtavad vastu enamiku maailma põgenikest, kas siis keegi Euroopasse ka jõuab? Kokkuvõtvalt võib öelda, et väike osa jõuab ja veel väiksem osa saab varjupaika.
2012. aastal lükati Eurostati andmetel Euroopa Liidus 73 protsenti asüülitoatlustest tagasi. Eestis lükati 69 protsenti taotlustest tagasi, ülejäänutele anti kas pagulasstaatus, täiendav kaitse või elamisluba perekondade taasühendamise kaudu. Ära tuleb märkida, et otsused võivad käia ka varem saabunud inimeste kohta.
Lehtrikujulist põgenikevoolu illustreerib Süüria konflikt. UNHCRi andmetel on Süürias hinnanguliselt 1,5–2,5 miljonit siseriiklikku põgenikku ja ligi 7 miljonit inimest vajavad kohe humanitaarabi. Ligi 1,5 miljonit inimest on põgenenud välismaale ning surve naaberriikidele on suur. Kõige rohkem on põgenikke läinud naaberriiki Jordaaniasse. Kirjutamise ajal on registreeritud põgenike arv Süüriast Jordaaniasse lähenemas poolele miljonile. Jordaania on korduvalt rahvusvahelist abi palunud, muu hulgas veevarustuse osas, olles üks maailma kõige suurema veepuudusega riikidest. Samuti on poolele miljonile lähenemas põgenike arv teistesse naaberriikidesse Türki ja Liibanoni, millest viimane ise on vaevu toibumas pikaajalisest kodusõjast. Isegi Iraak on vastu võtnud üle saja tuhande Süüria põgeniku.
Euroopa Liitu jõudis Süüria põgenikke möödunud aastal 23 510, Eestisse neli.
Varjupaika ei saanud neist Eestis ükski.
* – Kõik andmed 2011. aasta seisuga
Allikad: UNHCR, Eurostat, Eesti Pagulasabi
Euroopa – 332 000 asüülitaotlust
2012. aastal taotles Euroopa Liidu liikmesriikides asüüli 332 000 inimest.
Peamiselt olid taotlejad pärit
Afganistanist (8 protsenti),
Süüriast (7 protsenti),
Venemaalt (7 protsenti),
Pakistanist (6 protsenti).
70 protsenti taotlustest võeti vastu viies liikmesriigis:
Saksamaa (77 500 taotlejat ehk 23 protsenti koguarvust),
Prantsusmaa (60 600 ehk 18 protsenti),
Rootsi (43 900 ehk 13 protsenti),
Ühendkuningriik (28 200 ehk 8 protsenti) ja
Belgia (28 100 ehk 8 protsenti).
Eesti võttis vastu 75 taotlust, mis moodustab 0,02 protsenti koguarvust.
Arvestades kohalikku rahvaarvu, oli kõige rohkem taotlejaid:
Maltal (5000 taotlejat miljoni elaniku kohta),
Rootsis (4600),
Luksemburgis (3900).
Kõige vähem võeti vastu taotlusi:
Portugalis (30),
Eestis ja Hispaanias (mõlema puhul 55 taotlejat miljoni elaniku kohta).
Allikas: Eurostat
Artikkel ilmus Postimehe pagulaspäevale pühendatud erilehes Vabadus.
Mullu sunniti kodust lahkuma viimase paarikümne aasta suurim hulk inimesi
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) iga-aastane aruanne näitab, et üle maailma oli 2012. aastal oma elukohast lahkuma sunnitud inimeste arv viimase 18 aasta suurim.
UNHCRi üleilmsete trendide aruandes avaldatud statistika näitab, kui palju inimesi oli sunnitud 2012. aastal oma kodust lahkuma. Aruande koostamisel võetakse arvesse valitsuste, vabaühenduste ja UNHCRi enda andmed ning selle kohaselt pidi 2012. aastal enam kui 45,1 miljoni inimest sundrände tõttu elukohta vahetama. 2011. aastal oli selliseid inimesi 42,5 miljonit.
Sunnitud ränne pole iial maailmas olnud nii suur alates 1994. aastast – kokku on maailmas 15,4 miljonit pagulast, 937 000 varjupaigataotlejat ja 28,8 miljonist inimest, kes on sunnitud põgenema oma kodukohast mõnda teise kohta oma riigis.
Peamiseks põhjuseks, mis sunnib oma kodukohast lahkuma, on sõda. 55 protsenti UNHCRi aruandes loetletud pagulastest on pärit viiest sõjast puudutatud riigist – Afganistanist, Somaaliast, Iraagist, Süüriast ja Sudaanist. Samuti on uute konfliktide tõttu massiliselt suurenenud põgenike arv Malist Kongo Demokraatlikku Vabariiki ja Sudaanist Lõuna-Sudaani ja Etioopiasse.
«Need arvud on ärevusttekitavad. Need kajastavad tohutu hulga üksikisikute kannatusi ning näitavad, kui keeruline on rahvusvahelisel kogukonnal ennetada konflikte ning leida neile õigeaegseid lahendusi,» ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik ja UNHCRi juht António Guterres.
Aruandes tuuakse esile murettekitavaid arenguid mitmetes valdkondades, millest üks on sundrände olukorras olevate inimeste kasvav hulk. 2012. aastal oli esmakordselt kodust lahkuma sunnitud 7,6 miljonit inimest, neist 1,1 miljonit olid pagulased ja 6,5 miljonit inimest pidid ümber asuma riigisiseselt. See tähendab, et iga 4,1 sekundi jooksul saab maailm juurde veel ühe pagulase või riigisiseselt ümber asuma sunnitud inimese.
Samuti on selge, et rikaste ja vaeste riikide vaheline lõhe süveneb endiselt, kui vaadata, millised riigid varjupaika pakuvad. UNHCRi mandaadi all olevast 10,5 miljonist pagulasest (lisaks 4,9 miljonit Palestiina pagulast, kes on ÜRO teise abiorganisatsiooni hoole all) pooled on saanud varjupaiga riikides, mille SKT inimese kohta on vähem kui 5000 USA dollarit. Arengumaad pakuvad varjupaika kokkuvõttes 81 protsendile pagulastest, samas kui alles kümme aastat tagasi oli see näitaja 70 protsenti.
Alla 18-aastased lapsed moodustavad 46 protsenti kõikidest pagulastest. Lisaks sellele esitas 2012. aastal rekordarvuna 21 300 alaealist varjupaigataotluse ilma saatjata või oli oma vanematest lahutatud. See on suurim arv saatjata või vanematest lahutatud lapsi, mida UNHCR on loendanud.
Endiselt suurim hulk pagulasi Afganistanist
Üleilmse sunnitud ümberasumise andmed koosnevad uute ümberasujate, olemasolevate, kuid lahendamata olukorras ümberasujate ning lahendatud ümberasujate (miinusmärgiga) kogusummast. Viimased on inimesed, kes naasevad tagasi koju või kellel lubatakse mõnes teises riigis püsivalt elama asuda, andes neile kodakondsuse või leides muu lahenduse. UNHCRi eesmärk on aidata inimesi, kes on sunnitud ümber asuma, seejuures antakse nii toetust kui vahetut praktilist abi, samuti üritatakse leida lahendusi nende raskele olukorrale.
2012. aastal said oma olukorrale lahenduse 2,7 miljonit inimest, sealhulgas 526 000 pagulast ja 2,1 miljonit inimest riigisiseselt. Lahenduse saanute hulgas asustati kolmandatesse riikidesse püsivalt ümber 75 200 inimest.
Eelmisel aastal ei toimunud suuri muutusi enim pagulasi vastuvõtvate riikide edetabelis. Esikohal on endiselt Pakistan, kus on rohkem pagulasi kui kuskil mujal – 1,6 miljonit inimest –, järgnevad Iraan 868 200 pagulasega ja Saksamaa 589 700 pagulasega.
32 aastat järjest on enim pagulasi tulnud Afganistanist. Keskmiselt on igast neljast maailma pagulasest üks afgaan ning 95 protsenti neist asub Pakistanis või Iraanis. 2012. aastal oli teisel kohal Somaalia, kust pagulaste väljavool on siiski vähenenud. Iraaklased olid suuruselt kolmas pagulaste grupp (746 700 inimest), neile järgnesid pagulased Süüriast (471 400).
Riigisiseselt sunnitult ümberasustatud inimesi oli 2012. aastal 28,8 miljonit, mis on viimase kahe aastakümne suurim arv. Neist 17,7 miljonit aitab UNHCR. UNHCRi abi sellises olukorras pole automaatne, seda antakse vaid juhul, kui valitsus abi palub. Suurimad uued sisemise sunnitud ümberasustamise olukorrad 2012. aastal olid Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Süürias.
2012. aasta raportiga saab tutvuda UNHCRi veebilehel.
Monitooring: risk varjupaigataotlejate järsuks kasvuks on Eestis suur
Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuses valminud rändemonitooringu uuring tõi välja, et ehkki Eestis ei ole veel kordagi toimunud märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal, iseloomustab siinset varjupaigataotlejate arvu siiski aasta-aastalt kasvav tendents.
Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev vaid kõikumistega. Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et siin ei ole veel kordagi toimunud nii märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal.
Migratsiooniuuringute Keskuse juhi, Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks.
"Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale. Peame suutma mõistliku ajajooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni," ütles Valdaru.
Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis taotles varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus 2012. aastal kui taotlejate arv tõusis 120 taotleja võrra. Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus 2012. aastal, kui taotlejate arv kasvas 14 155 taotleja võrra.
Rändemonitooringust selgub veel, et 2012. aastal nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu iseloomustas Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistanist pärit varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.
Euroopa Liidus keelduti 2012. aastal varjupaika andmast 73% taotlejatest. Kõige rohkem keelduti Euroopas varjupaika andmast Kreekas 99%, Luksemburgis 98% ja Iirimaal 90%. Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66%), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus 86% ja Lätis 83%. Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras 76%. Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta 10% ja sellele järgnev Soome (50%).
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal. Loe ka uuringut täismahus.