Uudised: statistika

Eesti on asüülitaotlejate seas euroliidu kõige ebapopulaarsem maa

Eesti sai mullu Euroopa Liidu riikide seas kõige vähem asüülitaotlusi, selgub Eurostati aruandest.

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki said 2010. aastal kokku 257 815 varjupaigataotlust, neist 35 laekus Eesti ametivõimudele, vahendab BNS.

Eurostati andmetel tahtsid mullu Eestist enim varjupaika Afganistani kodanikud, kellelt laekus kümme avaldust. Viis avaldust tuli Venemaa kodanikelt ja viis avaldust Nigeeria kodanikelt.

Asüülitaotlejate suurt tungi ei ole ka Lätisse, kus välismaalased taotlesid mullu asüüli 65 korral. Portugal sai mullu 160, Malta 175 ja Sloveenia 245 varjupaigataotlust.

Varjupaigataotlejate seas on EL-is kõige populaarsem riik Prantsusmaa, mille võimud said eelmisel aastal 51 595 taotlust. Järgnesid Saksamaa 48 490, Rootsi 31 875, Belgia 26 130, Suurbritannia 23 715, Holland 15 100, Austria 11 050, Kreeka 10 275 ja Itaalia 10 050 taotlusega. Ülejäänud EL-i riikides jäi mullu laekunud varjupaigataotluste arv alla 10 000. Leedu sai 2010. aastal 495 ja Soome 3090 varjupaigataotlust.

Kokku esitati mullu Euroopa Liidu 27 liikmesriigile 257.815 varjupaigataotlust. Kõige enam - 20.580 taotlust esitasid mullu Afganistani kodanikud. Venemaa kodanikud taotlesid mullu Euroopa Liidust varjupaika 18.500 korda ning Serbia kodanikud 17.715 korda.

Eesti võimud langetasid Eurostati andmetel mullu 40 otsust varjupaigataotluste kohta, neist 15 olid positiivsed ning 25 taotlust lükkas Eesti tagasi. Läti rahuldas mullu 25 asüülitaotlust ja lükkas 25 taotlust tagasi. Leedu rahuldas 15 ja lükkas tagasi 175 taotlust. Soome langetas eelmisel aastal otsuse 4260 taotluse kohta, rahuldades 1595 ja lükates tagasi 2665 taotlust.

Enim otsuseid asüülitaotluste kohta langetas mullu Saksamaa, rahuldades 10 445 ja lükates tagasi 34 865 taotlust. Kokku langetasid Euroopa Liidu riigid mullu 222 105 otsust asüülitaotluste kohta, andes varjupaiga 55 095 inimesele ja lükates tagasi 167 010 taotlust.