Uudised: statistika
Eesti andis mullu varjupaiga seitsmele inimesele
Eesti andis lõppenud aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.
Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud. 17 varjupaigataotlejat olid Süüria, 14 Venemaa, üheksa Gruusia, kaheksa Pakistani, kolm Albaania, kolm Iraani, kolm Sudaani, kolm Valgevene, kaks Kosovo ja kaks Kuuba kodanikud. Samuti sai Eesti varjupaigataotlused ühelt Afganistani, ühelt Austraalia, ühelt Horvaatia, ühelt Nigeeria, ühelt Tuneesia ja ühelt Türgi kodanikult. Üks varjupaigataotleja oli Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega.
37 juhul lükkasid ametnikud varjupaigataotluse tagasi. 24 juhul lõppes taotluse menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Sellised juhtumid on näiteks need, kui ametnik otsustab jätta varjupaigataotluse läbi vaatamata või võtab inimene ise oma taotluse tagasi.
Vietnami kodanikelt laekunud suur varjupaigataotluste arv on seotud juhtumiga, kui piirivalve tabas mullu veebruari lõpus Võrumaal 28 ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimest. Neist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam. Piirivalve andis neist kaheksa üle Venemaale ja paigutas ülejäänud väljasaatmiskeskusesse.
Mullu 31. detsembri seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses veel 47 varjupaigataotlust, mille puhul oli lõplik otsus veel langetamata.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele vastavalt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning politsei- ja piirivalveamet hoiab kõik seda puudutava info konfidentsiaalsena. Kui varjupaiga saanud isik ise selle kohta avalikult kommentaare annab, on tal selleks õigus.
2012. aastal sai Eesti 77 varjupaigataotlust, millest rahuldas kaheksa. 2011. aastal laekus 67 varjupaigataotlust, millest riik rahuldas kaheksa. 2010. aastal laekus varjupaigataotlusi 33, 2009. aastal 40 ning 2008. aastal 26. Kuigi varjupaigataotluste arv on viimastel aastatel kasvanud, on Eesti Eurostati andmetel jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem maa.
Eesti andis üheksa kuuga varjupaiga kolmele inimesele
Politsei- ja piirivalveameti andmetel rahuldas Eesti üheksa kuuga kolme isiku varjupaigataotlused, eelmine aasta samal perioodil anti varjupaik kokku seitsmele isikule. Varjupaiga said inimesed Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt. Täiendavat kaitset pole sel aastal veel kellelegi antud, eelmine aasta samal perioodil sai täiendava kaitse kokku neli isikut.
Eestis viibib praegu 17 isikut, kellele varjupaiga andmise otsus on veel langetamata.
Kokku on Eestile esitatud üheksa kuuga 74 varjupaigataotlust. Mullu esitati Eestile 68 varjupaigataotlust.
Tänavu esitatud taotlustest 24 tulid Vietnami kodakondsusega inimestelt, 13 Venemaa kodakondsusega isikutelt, seitse Gruusiast, Pakistanist, Süüriast, kolm Albaaniast, kaks Iraanist ning üks Afganistanist, Austraaliast, Horvaatiast, Tuneesiast, Türgist, USAst ja Valgevenest, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestist on tänavu enim varjupaika palunud Vietnami kodanikud
Politsei ja piirivalveameti andmetel on tänavu Eestist kõige enam varjupaika küsinud Vietnami kodanikud, seda 24 korral.
Samuti on tänavu kolme kuuga Eestile varjupaigataotluse esitanud seitse Pakistani, kuus Venemaa, neli Gruusia, kolm Albaania, kaks Iraani ning üks Tuneesia, üks Afganistani, üks Austraalia, üks Horvaatia, üks Süüria, üks Türgi ja üks Valgevene kodanik, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson Postimehele.
Samuti esitas varjupaigataotluse üks Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega inimene.
Eesti andis esimesel poolaastal varjupaiga kahele inimesele, neist üks on Afganistani ja üks Venemaa kodanik.
Juuni lõpu seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses 22 varjupaigataotlust, mille suhtes oli otsus veel langetamata.
«Sellel aastal on kõige rohkem varjupaigataotlusi esitanud vietnamlased, eelmisel aastal esitasid kõige rohkem taotlusi grusiinid. Kui tänavu aasta alguses oli varasemaga võrreldes tunduvalt rohkem taotlusi, siis järgnevatel kuudel on taotlusi olnud vähem ning poole aasta seisuga on taotluste arv eelmise aastaga samas suurusjärgus.» märkis Härson.
Ta rõhutas, et varjupaigamenetluste otsuste statistikat ei tohiks võrrelda lihtsalt numbreid vaadates.
«Positiivsete varjupaigamenetluse otsuste arv sõltub otseselt päritoluriikidest, kust taotlejad tulevad ning iga taotleja individuaalsest kaitsevajadusest. Keelduvate otsuste suurem osakaal sel aastal on seotud selliste taotluste esitamisega, millel ei olnud otsest seost kaitsevajadusega. Varasematest aastatest rohkem on tänavu isikud sagedamini ka oma varjupaigataotlusi ise tagasi võtnud, et vabatahtlikult päritoluriiki naasta,» lausus Härson.
Eesti andis mullu varjupaiga kaheksale inimesele, kõige rohkem ehk kolmel juhul said Eestilt varjupaiga Somaalia kodanikud. Rahvusvahelise kaitse saajatest olid kolm Somaalia, kaks Venemaa, kaks Armeenia ja üks Valgevene kodanik.
Kokku sai Eesti 2012. aastal 77 varjupaigataotlust, neist 35 esitasid Gruusia kodanikud. Kaheksa taotlust esitasid Venemaa, viis Armeenia, neli Süüria, neli Vietnami, neli Valgevene, kolm Afganistani, kolm Türgi, kolm Pakistani ja kaks Egiptuse kodanikud. Samuti esitasid mullu varjupaigataotluse üks Albaania, üks Guinea, üks Elevandiluuranniku, üks Kongo Demokraatliku Vabariigi, üks Kasahstani ja üks Tuneesia kodanik.