Uudised

Monitooring: risk varjupaigataotlejate järsuks kasvuks on Eestis suur

Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuses valminud rändemonitooringu uuring tõi välja, et ehkki Eestis ei ole veel kordagi toimunud märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal, iseloomustab siinset varjupaigataotlejate arvu siiski aasta-aastalt kasvav tendents.

Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev vaid kõikumistega. Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et siin ei ole veel kordagi toimunud nii märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal. 

Migratsiooniuuringute Keskuse juhi, Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks. 

"Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale. Peame suutma mõistliku ajajooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni," ütles Valdaru.

Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis taotles varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus 2012. aastal kui taotlejate arv tõusis 120 taotleja võrra. Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus 2012. aastal, kui taotlejate arv kasvas 14 155 taotleja võrra.

Rändemonitooringust selgub veel, et 2012. aastal nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu iseloomustas Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistanist pärit varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.

Euroopa Liidus keelduti 2012. aastal varjupaika andmast 73% taotlejatest. Kõige rohkem keelduti Euroopas varjupaika andmast Kreekas 99%, Luksemburgis 98% ja Iirimaal 90%. Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66%), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus 86% ja Lätis 83%. Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras 76%. Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta 10% ja sellele järgnev Soome (50%).

Uudist vahendab ERRi uudisteportaal. Loe ka uuringut täismahus.

Pagulasorganisatsioonid: Eesti vajab sõltumatut piirimonitooringut

Eestis varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamisega tegelevad organisatsioonid kutsuvad Eesti riiki üles lubama piiripunktidesse sõltumatud vaatlejad. Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus leiavad, et varjupaigataotlejate vähene arv võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega võib olla põhjustatud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.

Viimastel aastatel on mitmed varjupaiga soovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud. Nii Eesti Inimõiguste Keskuse kui ka pagulastele tugiisiku teenust pakkuva Johannes Mihkelsoni Keskusega võttis hiljuti ühendust isik, kes väitis, et andis piiril varjupaigasoovist teada, ent saadeti sellest hoolimata piirilt tagasi.

„Meiega võttis mõned päevad tagasi ühendust Süüria kodanik, kes kirjeldas, kuidas teda ei lastud Eesti piirilt edasi kuigi ta oli palunud otsesõnu asüüli,“ kirjeldas juhtunut pagulaste tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest. "Riik ei tohi oma suva järgi piirata ligipääsu varjupaigamenetlusele, sest see rikub inimõigusi ja on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste reeglitega," kommenteeris juhtunut Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. "Menetluse alustamata jätmine võib seada ohtu inimelu.”

Eesti Inimõiguste Keskuse varjupaigataotlejate õiguskliiniku, mille tegevust rahastavad Euroopa Pagulasfond ja siseministeerium, praktikas on vaid üksikuid juhtumeid, mille korral varjupaiga taotlemine on toimunud piiril. Enamikul juhtudel on asüülitaotlejad taotluse esitanud pärast Eestisse seaduslikult või ebaseaduslikult sisenemist.

"Selliste tõsiste süüdistuste korral jääb sageli ametniku sõna varjupaigataotleja sõna vastu," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo. "Sõltumatu vaatleja aitab taolistes vaidlustes tõde välja selgitada ning annab suurema kindlustunde, et piiril järgitakse seadust."

Naaberriigid Läti ja Leedu on vabaühenduste osalusel sõltumatu piirimonitooringu sisse viinud vastavalt 2011. ja 2010. aastal, mil erapooletu organisatsioonina sai ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) loa nende piiride monitoorimiseks. Eesti siseministeerium on seni keeldunud sõltumatu vaatlemise lubamisest.

Lisainfo:

Kristi Toodo
SA Eesti Inimõiguste Keskus
E-post: kristi.toodo@inimoigused.ee

Kristina Kallas
MTÜ Eesti Pagulasabi
Tel: 511 8311
E-post: kristina@pagulasabi.ee

Juhan Saharov
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
Tel: 5804 0608
E-post: juhan.saharov@jmk.ee

Toimusid pagulaskeskuse talgud

4. mail, üle-eestiliste Teeme ära talgupäeva raames korraldas oma talgud ka Eesti Pagulasabi. Sedapuhku remonditi tulevase pagulaskeskuse ruume. Kontori- ja koolitusruumi seinad said pahteldatud ja võõbatud valgeks, aknad said korralikult puhtaks, lauad ja kapid said õlitatud ning annetatud riided sorteeritud. Omalt poolt kostitas Pagulasabi kõiki osalejaid sooja tee ja võileibade-koogiga. Täname kõiki osalejaid!

Talgute pilte saad vaadata galeriist.