Uudised: varjupaigamenetlus

Pagulasorganisatsioonide arvates vajab Eesti seadusandlus muutusi

Kolm varjupaigataotlejaid ja pagulasi abistavat organisatsiooni – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Eesti Inimõiguste Keskus – saatsid Siseministeeriumile ühised kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmisega.

Siseministeeriumile esitati järgmised seisukohad ja ettepanekud:

• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et Eesti kontekstis ei ole tarvidust kiirmenetluse järele, arvestades et taotluste hulk on väga väike ning protseduurilisi garantiisid saab kõige paremini tagada just tavamenetluse raames, ning et mitmed eelnõus ettenähtud kiirmenetluse rakendamise alused on liiga subjektiivsed või varjupaigamenetlusega sisuliselt mitteseonduvad. Seetõttu teeme ettepaneku vastav nimekiri VRKS-ist välja jätta või kitsendada võimalikke aluseid selliselt, et need oleksid kooskõlas eelpool viidatud UNHCR täitevkomitee otsusega (kavandatava § 20 lõike 2 punktid 1, 4 ja 5).
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kasutamine taotluse läbivaatamata jätmise alusena ei ole sisuliselt kooskõlas nõudega hinnata kolmanda riigi turvalisust individuaalselt ning et turvalise riigi kontseptsioon üldiselt on vastuolus rahvusvahelise kaitse menetluse keskse eesmärgiga. Seetõttu teeme ettepaneku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise aluste seast välja jätta turvalise kolmanda riigi mõiste ning menetleda selliseid taotlusi tavamenetluse raames.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine peab olema viimane võimalik meede ning seda tohib kasutada vaid individuaalselt kaalutletud juhtudel, kui kinnipidamine on olukorra suhtes proportsionaalne ning ühtegi kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Seetõttu teeme ettepaneku piirata või vähemalt täpsustada VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluseid, viies need kooskõlla nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka UNHCR-i varjupaigataotlejate kinnipidamisjuhistega. Samuti loodame, et proportsionaalsuse ja individuaalse kaalutlemise nõuet ning alternatiivide kasutamist hakatakse tulevikus ilma eranditeta ka rakendama.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et perekonna taasühinemise õiguse direktiiv ei ole täiel määral VRKS-i üle võetud. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse saajate perekondade taasühendamise õigust puudutavad sätted VRKS-i tasemel. Samuti teeme ettepaneku laiendada rahvusvahelise kaitse saaja pereliikme määratlust, kaasates sellesse ka kaitse saanu vabaabielus või registreeritud kooselus oleva partneri.

Lisaks avaldati lootust, et taotlejate erivajaduste hindamine saab toimuma menetluse võimalikult varases staadiumis ning pädevate inimeste poolt, järgides selget ja kindlaksmääratud protseduuri, ning et lähiajal sõlmitakse Politsei- ja Piirivalveameti ning varjupaigataotlejate huvisid kaitsvate organisatsioonide vahel kokkulepe piiripunktide monitoorimiseks, kooskõlas menetlustoimingute direktiivi artikliga 8.

ÜRO komitee kritiseeris Eesti varjupaigamenetlust

ÜRO piinamise vastu võitlemise komitee leiab oma värskes otsuses Eesti kohta, et varjupaigataotluste kiirendatud läbivaatamine piiril ei taga korrektset taotluse läbivaatamise protseduuri järgimist ning seega eksisteerib oht, et rikutakse non refoulement põhimõtet (ehk keeld ohvrit tema tagakiusajale üle anda). Samuti ei võimalda piiril taotluste kiirmenetlemine taotlejal negatiivse otsuse korral otsust edasi kaevata. Komitee nõuab, et kõikidele varjupaigataotlejatele oleks garanteeritud tõlke ja õigusabi kättesaadavus ka piiril taotledes ning võimalus negatiivne otsus edasi kaevata. 

Lisaks leiab komitee, et Eesti riik peab astuma koheselt samme, et parandada kinnipeetavate olukorda Harku väljasaatmiskeskuses. Kinnipidamistingimused peavad vastama rahvusvahelisele standardile ning keskuse personal vajab koolitust ja juhendamist jõu ja verbaalse ahistamise vältimiseks. 

Eesti Pagulasabi on koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega ja Johannes Mihkelsoni Keskusega pööranud Eesti avalikkuse tähelepanu probleemidele, mis eksisteerivad varjupaigataotluste kiirmenetlemisel või lausa menetlema jätmisel Eesti piiril. Viimati esitatud seisukoht sel teemal on kättesaadav meie kodulehel: http://www.pagulasabi.ee/pagulasorganisatsioonid-eesti-vajab-soltumatut-piirimonitooringut.

ÜRO dokument on allatõmmatav aadressilt http://www2.ohchr.org/english/bodies/cat/docs/co/CAT.C.EST.CO.5-AUV_en.doc.

Pagulasorganisatsioonid: Eesti vajab sõltumatut piirimonitooringut

Eestis varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamisega tegelevad organisatsioonid kutsuvad Eesti riiki üles lubama piiripunktidesse sõltumatud vaatlejad. Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus leiavad, et varjupaigataotlejate vähene arv võrreldes sarnases olukorras naaberriikidega võib olla põhjustatud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud ei anna inimestele võimalust piiril varjupaika taotleda.

Viimastel aastatel on mitmed varjupaiga soovijad Eesti Inimõiguste Keskust teavitanud sellest, et nende palvet varjupaika saada ei ole piiripunktis kuulda võetud ega vastavat menetlust alustatud. Nii Eesti Inimõiguste Keskuse kui ka pagulastele tugiisiku teenust pakkuva Johannes Mihkelsoni Keskusega võttis hiljuti ühendust isik, kes väitis, et andis piiril varjupaigasoovist teada, ent saadeti sellest hoolimata piirilt tagasi.

„Meiega võttis mõned päevad tagasi ühendust Süüria kodanik, kes kirjeldas, kuidas teda ei lastud Eesti piirilt edasi kuigi ta oli palunud otsesõnu asüüli,“ kirjeldas juhtunut pagulaste tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest. "Riik ei tohi oma suva järgi piirata ligipääsu varjupaigamenetlusele, sest see rikub inimõigusi ja on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste reeglitega," kommenteeris juhtunut Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. "Menetluse alustamata jätmine võib seada ohtu inimelu.”

Eesti Inimõiguste Keskuse varjupaigataotlejate õiguskliiniku, mille tegevust rahastavad Euroopa Pagulasfond ja siseministeerium, praktikas on vaid üksikuid juhtumeid, mille korral varjupaiga taotlemine on toimunud piiril. Enamikul juhtudel on asüülitaotlejad taotluse esitanud pärast Eestisse seaduslikult või ebaseaduslikult sisenemist.

"Selliste tõsiste süüdistuste korral jääb sageli ametniku sõna varjupaigataotleja sõna vastu," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo. "Sõltumatu vaatleja aitab taolistes vaidlustes tõde välja selgitada ning annab suurema kindlustunde, et piiril järgitakse seadust."

Naaberriigid Läti ja Leedu on vabaühenduste osalusel sõltumatu piirimonitooringu sisse viinud vastavalt 2011. ja 2010. aastal, mil erapooletu organisatsioonina sai ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) loa nende piiride monitoorimiseks. Eesti siseministeerium on seni keeldunud sõltumatu vaatlemise lubamisest.

Lisainfo:

Kristi Toodo
SA Eesti Inimõiguste Keskus
E-post: kristi.toodo@inimoigused.ee

Kristina Kallas
MTÜ Eesti Pagulasabi
Tel: 511 8311
E-post: kristina@pagulasabi.ee

Juhan Saharov
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
Tel: 5804 0608
E-post: juhan.saharov@jmk.ee