Uudised: pagulaskeskus
Annetuskampaania tõi 6000€ pagulaste lõimumiskeskuse avamiseks
Eesti Pagulasabil on südamest hea meel, et leidus nõnda palju häid inimesi, saatkondi ja ettevõtteid, kes otsustasid vastavalt enda võimalustele toetada Tartus avatavat pagulaste lõimumiskeskust. Suur suur tänu kõigile annetajatele!
Eelmisel nädalal inimõiguste päeva puhul toimunud annetuskampaania käigus kogunes kokku lausa 5935€! Sellest 3000€ laekus ühelt väga lahkelt Eesti ettevõttelt. Suuremad summad olid veel 1500€ eraisikult, 150€ eraisikult ning 100€ ettevõttelt.
Nendest rahadest plaanime teha lõimumiskeskuses remonti, peamiselt ehitada välja dušši- ja kööginurk, sisustada õppeklass, tekitada juurde pagulaste ajutiseks majutuseks mõeldud voodikohti ning tasuda keskuse ruumide üür.
Lähemalt saab plaanitavatest tegevustest lugeda artiklist "Tartu pagulaskeskus tahab annetuste toel laieneda". Annetuskampaaniast saab lähemalt lugeda kampaania lehelt.
Eesti Pagulasabi kogub raha pagulaste lõimumiskeskuse avamiseks Tartus
Eesti Pagulasabi kogub raha, et avada Tartus pagulastele suunatud lõimumiskeskus, kus pagulased saaksid õppida eesti keelt ja anda enda oskusi edasi ka kohalikele inimestele. Samuti tuleb keskusesse paar voodikohta pagulastele, kes mõnel eluetapil katust pea kohale vajavad. Lähemalt saab plaanitavatest tegevustest lugeda artiklist "Tartu pagulaskeskus tahab annetuste toel laieneda".
Kampaania eesmärk on koguda 2500 eurot, mille eest oleks võimalik Vallikraavi tänava ruumides jätkata remonti, luua majja pesemisvõimalus ja tasuda üüri eest. Ootame headelt inimestelt igas suuruses annetusi.
Annetusi saab teha kas pangalinkide abil või pangaülekandega:
- Annetuse tegemiseks pangalingi abil tuleb minna lehele "Ma toetan pagulasi!", valida endale meelepärane annetuse suurus ning pank. Lehel on olemas SEB, Swedbanki ja Nordea pangalingid, samuti saab annetust teha PayPali kaudu.
- Annetusi saab teha ka tavalise pangaülekandena Eesti Pagulasabi MTÜ kontole SEBs (a/a 10220015188017) või Swedbankis a/a (221056272250).
Tartu pagulaskeskus tahab annetuste toel laieneda
Tartu pagulaskeskus soovib annetuste toel laieneda, et majutada rohkem pagulasi ning õppeklass paremini tööle saada.
Aprillist saati on keskuses peatunud üks varjupaigataotleja ja kaks pagulast. Neist üks on seal praegugi.
Aprillis sai Tartus asuv mittetulundusühing Eesti Pagulasabi oma kontoriruumid Vallikraavi tänavale, teisisõnu Emajõelinna ajaloolises keskpunktis –Toomemäe pargis – vanas tsaariaegses puuküttega majas teisel korrusel üürnikuks.
«Tegemist on tõelise ajaloopärliga, kus säilinud on näiteks kaunis vana puitparkett,» ütleb Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. «Kahjuks on maja pikema aja peale täiesti käest lastud. Pidime esmalt oma käte ja vahenditega remonti tegema.»
Nüüd on kasutada kontoriruum, klassituba raamatutega ja pagulastele ajutiseks peatumiseks voodikohad. «Eelkõige toimuvad meie ruumides nii ühingu igapäevane töö kui ka lõimumisüritused klassitoas, kus saavad kokku eestimaalased ja pagulased, et üksteiselt õppida ja üksteisele õpetada,» tutvustab Mihkelsoo.
Pagulasi veel vähe
Peamiselt läheb ajutist majutust vaja pagulastel, kes on värskelt saanud Eesti riigilt elamisloa, kuid kellel pole veel kohta, kus elada.
Mihkelsoo räägib, et võimalus ööbida mõni päev kuni mõni kuu keskuses aitab tööleidmisele palju kaasa, kuna pagulane on lähedal tööandjatele, töötukassale, aga ka Eesti Pagulasabi vabatahtlikele, kes saavad vajadusel abiks olla.
Mihkelsoo nendib, et kuna pagulaste arv Eestis on väike ning alles on hoogu saamas rahastamise otsimine, siis tegevusi on toimunud seni vähe. Aprillist alates on Tartu keskuses ööbinud kolm inimest. Peatunud on varjupaigataotleja Afganistanist, kes elas Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses ning kasutas majutusvõimalust, kuna tal oli vaja käia Tartus tegemas TOEFLi testi (rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele test) – sooviga astuda kõrgkooli. Lisaks peatus nädalaks pagulane Süüriast, kes läks pärast seda Emajõelinnast ära mujale tööd otsima, kuid plaanib peagi tagasi tulla.
Tutvustaks kultuuri
Pikemalt on Tartu keskuses peatunud pagulane Nigeeriast. Tuli mais ja elab veel praegugi seal. Endast ta rääkida ei soovinud ja end pildistada ka ei lubanud, küll aga polnud ta vastu oma ajutise elukoha näitamisele.
Keskuse õppetoas hakkab plaanide kohaselt toimuma eesti keele õpe pagulastele vabatahtlike toel, aga ka vajaduspõhised koolitused. Samas plaanib Eesti Pagulasabi hakata korraldama üritusi, kus pagulased saavad eestimaalastele tutvustada oma kultuuri ja õpetada vajalikke oskusi, olgu tegevusteks siis näiteks hennamaalingute või Aafrika tantsude töötubade korraldamine. Samuti on soov viia läbi ühisüritusi, nagu näiteks saabuv jõulupidu.
«Õppetoas tegutsevad kõik sedasorti tegevustest huvitatud pagulased, ka need, kes elavad omal käel,» selgitab Mihkelsoo. Ta lisab, et ühingul on kümmekond vabatahtlikku, kes õpetavad pagulastele eesti keelt, aitavad leida töökohta või ka selgitavad, kuidas käib Eestis toimetulemiseks küllalt hädavajalik oskus – ahjukütmine.
Pagulaste lõimumiskeskus rahastab end peamiselt eraisikute annetuste või projektitoetuste kaudu (Norra toetusraha, Eesti Ameerika Fond). «Et olla sõltumatu, ei ole me küsinud toetust Eesti riigilt ega plaani seda ka lähitulevikus teha,» ütleb Ingi Mihkelsoo.
Lähiaja plaanides on laiendada keskuse tegevust, et saaks üürida samas majas ruume juurde – peamiselt selleks, et saaks teha hädaremonti. Praegu pole majas ka pesemisvõimalust.
Selleks, et olla võimelisemad majutama korraga rohkem pagulasi ning laiendada õppeklassi tegevusi, kogub Eesti Pagulasabi annetusi 9. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul peetaval heategevusvastuvõtul «Pagulaste toetuseks» Tallinnas Estonia talveaias.
Artikkel ilmus 4. detsembril 2013 Õhtulehes.
