Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuses valminud rändemonitooringu uuring tõi välja, et ehkki Eestis ei ole veel kordagi toimunud märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal, iseloomustab siinset varjupaigataotlejate arvu siiski aasta-aastalt kasvav tendents.
Euroopa Liidus on pagulusränne viimased viis aastat pidevalt kasvanud. Seevastu Baltikumis ja Põhjamaades ei ole kasvutrend olnud järjepidev vaid kõikumistega. Eesti eristub teistest Balti- ja Põhjamaa riikidest sellega, et siin ei ole veel kordagi toimunud nii märkimisväärset varjupaigataotluste arvu kasvu ühel aastal.
Migratsiooniuuringute Keskuse juhi, Kert Valdaru sõnul on Eesti jäänud varjupaigataotlejate arvu hüppelisest kasvust hetkel kõrvale, kuid riik peaks nii Euroopa kui lähinaabrite tänasele kogemusele tuginedes valmis olema suureks varjupaigataotluste arvu tõusuks.
"Kui kasv tuleb, on see suur välja kutse kogu ühiskonnale. Peame suutma mõistliku ajajooksul varjupaigataotlused menetleda ning samas tagama rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele inimväärse elukeskkonna. On kindlasti mõtlemisainest, mida teha ja kuidas ühiskonda ette valmistada juhuks, kui pagulasvoog jõuab ka meieni," ütles Valdaru.
Suurim tõus oli Eestis ja Lätis 2011. aastal, mil Eestis taotles varjupaika 36 taotlejat enam kui 2010. aastal ja Lätis 275 taotlejat enam. Leedus aga toimus suurim tõus 2012. aastal kui taotlejate arv tõusis 120 taotleja võrra. Põhjamaades kasvas varjupaigataotlejate arv enim Norras 2009. aastal 2795 ja Soomes 1930 taotleja võrra. Rootsis toimus suurim tõus 2012. aastal, kui taotlejate arv kasvas 14 155 taotleja võrra.
Rändemonitooringust selgub veel, et 2012. aastal nii Balti riike, Põhjamaid kui ka Euroopa Liitu iseloomustas Süüriast pärit kodanike ülivõimas esiletõus. Jätkuvalt on kõrge ka Afganistanist pärit varjupaigataotlejate arv. Balti riikides oli enim varjupaigataotlejaid Gruusiast ja Vietnamist. Põhjamaades on aga suur Somaaliast pärit varjupaigataotlejate osakaal. Kõige rohkem oli Euroopa Liidus varjupaigataotlejaid Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt.
Euroopa Liidus keelduti 2012. aastal varjupaika andmast 73% taotlejatest. Kõige rohkem keelduti Euroopas varjupaika andmast Kreekas 99%, Luksemburgis 98% ja Iirimaal 90%. Balti riikidest keelduti varjupaika andmast kõige vähem Eestis (66%), jäädes alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Balti riikidest tehti enim tagasilükkavaid varjupaigaotsuseid Leedus 86% ja Lätis 83%. Enim keelduti Põhjamaades taotlustest Norras 76%. Euroopa Liidus kõige vähem varjupaigataotlusi tagasilükkavamaid riike on Malta 10% ja sellele järgnev Soome (50%).
Uudist vahendab ERRi uudisteportaal. Loe ka uuringut täismahus.