Uudised
Eesti valiti ÜRO pagulaste olukorra ja säästva arenguga tegelevate organite liikmeks
Kolmapäeval, 25. aprillil valis ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC –UN Economic and Social Council) New Yorgis Eesti kahe ÜRO allorgani – ÜRO pagulaste ülemvoliniku programmi täitevkomitee ning ÜRO jätkusuutliku arengu komisjoni liikmeks.
Kuulumine ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR - UN High Commissioner for Refugees) programmi täitevkomiteesse suurendab Eesti võimalusi osaleda ÜRO pagulaste ameti tegevuse kavandamisel. Alates 2000. aastast on Eesti toetanud UNHCRi tegevust nii regulaarsete iga-aastaste annetustega kui ka toetustega UNHCRi abioperatsioonidele konkreetsetes riikides. Sel aastal on Eesti abi läinud UNHCRi kaudu Lõuna-Sudaani pagulastele ja sisepõgenikele.
53-liikmeline säästva arengu komisjon (CSD - Commission on Sustainable Development) on üks ÜRO kesksetest keskkonnateemalistest foorumitest, mis jälgib riikide tegevust 1992. aasta Rio de Janeiros kokkulepitud keskkonnaeesmärkide saavutamisel maailma majandusliku ja sotsiaalse arengu juhtimisel säästlikkuse suunas. Säästva arengu komisjoni iga-aastastel keskkonnaministrite kohtumistel otsustatakse edasised sammud üleilmsete keskkonnaprobleemide, sealhulgas kliimamuutuste ja energiakindlustatusega seotud küsimuste lahendamisel.
Riikide liikmelisus UNHCRi täitevkomitees on tähtajatu, ÜRO säästva arengu komisjoni liige on Eesti 2008 kuni 2011.
Ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest, sealhulgas UNHCRi raames antud humanitaarabist on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil:
http://www.vm.ee/est/kat_425/.
Lisainfot:
ÜRO pagulaste ülemvoliniku programm: www.unhcr.org
ÜRO jätkusuutliku arengu komisjon: www.un.org/esa/sustdev/csd
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS 6 377 654 50 94 645 pressitalitus@mfa.ee
Eesti ei tule pagulaste integreerimisega toime
Eestis elab 46 pagulast, kuid riik pole suutnud tagada nende sotsiaalkaitset ja pagulaste integreerimisega ei tulda sageli toime, selgub Balti uuringute instituudi uuringust.
Eesti on asüülitaotlejate seas euroliidu kõige ebapopulaarsem maa
Eesti sai mullu Euroopa Liidu riikide seas kõige vähem asüülitaotlusi, selgub Eurostati aruandest.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki said 2010. aastal kokku 257 815 varjupaigataotlust, neist 35 laekus Eesti ametivõimudele, vahendab BNS.
Eurostati andmetel tahtsid mullu Eestist enim varjupaika Afganistani kodanikud, kellelt laekus kümme avaldust. Viis avaldust tuli Venemaa kodanikelt ja viis avaldust Nigeeria kodanikelt.
Asüülitaotlejate suurt tungi ei ole ka Lätisse, kus välismaalased taotlesid mullu asüüli 65 korral. Portugal sai mullu 160, Malta 175 ja Sloveenia 245 varjupaigataotlust.
Varjupaigataotlejate seas on EL-is kõige populaarsem riik Prantsusmaa, mille võimud said eelmisel aastal 51 595 taotlust. Järgnesid Saksamaa 48 490, Rootsi 31 875, Belgia 26 130, Suurbritannia 23 715, Holland 15 100, Austria 11 050, Kreeka 10 275 ja Itaalia 10 050 taotlusega. Ülejäänud EL-i riikides jäi mullu laekunud varjupaigataotluste arv alla 10 000. Leedu sai 2010. aastal 495 ja Soome 3090 varjupaigataotlust.
Kokku esitati mullu Euroopa Liidu 27 liikmesriigile 257.815 varjupaigataotlust. Kõige enam - 20.580 taotlust esitasid mullu Afganistani kodanikud. Venemaa kodanikud taotlesid mullu Euroopa Liidust varjupaika 18.500 korda ning Serbia kodanikud 17.715 korda.
Eesti võimud langetasid Eurostati andmetel mullu 40 otsust varjupaigataotluste kohta, neist 15 olid positiivsed ning 25 taotlust lükkas Eesti tagasi. Läti rahuldas mullu 25 asüülitaotlust ja lükkas 25 taotlust tagasi. Leedu rahuldas 15 ja lükkas tagasi 175 taotlust. Soome langetas eelmisel aastal otsuse 4260 taotluse kohta, rahuldades 1595 ja lükates tagasi 2665 taotlust.
Enim otsuseid asüülitaotluste kohta langetas mullu Saksamaa, rahuldades 10 445 ja lükates tagasi 34 865 taotlust. Kokku langetasid Euroopa Liidu riigid mullu 222 105 otsust asüülitaotluste kohta, andes varjupaiga 55 095 inimesele ja lükates tagasi 167 010 taotlust.