Tulevikus hakkavad ühe katuse all viibima isikud, kes loodavad Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset, ja illegaalid, kes ootavad maalt välja saatmist.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis tekitas eelmisel nädalal kirgi nn pagulaseelnõu (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus), mille peamine eesmärk on panna kokku vastuvõtukeskus ja väljasaatmiskeskus ning nimetada see kinnipidamisasutuseks.
Praegu on Ida-Virumaal Illukal eraldi vastuvõtukeskus, kuhu paigutatakse pagulased, ja Harjumaal Harkus on eraldi väljasaatmiskeskus, kus on illegaalselt riigis viibivad inimesed või muidu kurjategijad, kel elamisluba ära võetud ja kes ootavad maalt välja saatmist. Nüüd on plaan panna need kaks asja kokku ja paigutada Tallinna vangla alale.
«Ei kujuta ette, kuidas see praktikas hakkab välja nägema – eriti kui võtta arvesse paari nädala tagust juhtumit, mil naine müüs laste mänguväljakul narkootikume. Temalt võeti elamisluba ära ja ta saadetakse maalt välja. Seda tüüpi narkokurjategija pannakse siis tulevikus kokku inimestega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, erinevaid teenuseid,» imestas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE).
«Juba see, et nad üldse kokku pannakse, on kahtlane, aga märgiliselt on täielik sigadus, et nad vangla territooriumile viiakse,» lisas poliitik, kes pole küll eelnõuga tegeleva põhiseaduskomisjoni liige, kuid on komisjoni aruteludel osalenud oma huvist.
Lähinädalatel teisele lugemisele saadetava eelnõu eest riigikogus vastutav isik Mart Nutt (IRL) kinnitas, et pagulasi ei saadeta vanglasse, vaid Tallinna vangla territooriumil olevasse hoonesse, mida ümbritsevad nõuetekohased aiad. «On mõistlik ja kokkuhoidlik kasutada olemasolevaid võimalusi,» märkis ta.
Ossinovski vastas, et varjupaigataotlejatel võib vangla territooriumil olla eraldi sissepääsuga eraldi maja, aga see annab ikkagi pigem signaali, et nad on kriminaalid – selline eelarvamus on suurel hulgal elanikkonnast. «Seetõttu on see rahva seas kindlasti populaarne käik, kuid näitab selgelt, kui postsovetid me selles küsimuses oleme,» leidis ta.
Ossinovski päris läinud nädalal riigikogus sel teemal aru peaministri kohustusi täitnud kaitseministrilt Urmas Reinsalult (IRL).
Sotsiaaldemokraadist rahvasaadik tõdes, et kuna suur osa Eestis pagulase staatuse saanud inimesi ei saa enamikku seadusega ette nähtud teenuseid, näiteks elamispinda või kohanemisega seotud teenused, ei täida meie riik paljusid pagulase küsimuses rahvusvaheliselt võetud kohustusi.
«Selles kontekstis on üllatav, et selle asemel et lahendada probleemi sisuliselt, on riigikogu menetlusse antud valitsuse eelnõu, millega viiakse pagulaste vastuvõtukeskus kokku väljasaatmiskeskusega ehk pannakse kodumaal tagakiusatud pagulased kokku väljasaadetavate inimestega, kes on seadusrikkujad või lausa kriminaalid,» rääkis Ossinovski.
«Et ühiskond saaks täiesti ühemõtteliselt aru meie riigi suhtumisest pagulastesse, luuakse uus keskus Tallinna vangla juurde. Ma küsin, kas see ongi IRLi Eesti asja ajamine, et rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed pannakse Tallinna vanglasse?» päris ta peaministri asendajalt.
Reinsalu lükkas kategooriliselt tagasi väite, et Eesti ei täida oma kohustusi, ning kinnitas, et iga juhtumit menetletakse üldistest humanistlikest põhimõtetest ja rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes.
«Valitsusel ei ole kindlasti mingit kava varjupaiga taotlejaid vanglasse saata. Vastupidi, ma arvan, et need ettepanekud on välja arendatud ühelt poolt tõhususe kriteeriumist, et ressurssi kasutada nõnda, et nende nõuetega meie ette seatavaid tingimusi saaks nende inimeste puhul täita,» ütles kaitseminister.
Reinsalu lisas, et kuna varjupaika taotlevate ja pagulase staatuse saavate inimeste hulk on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, tuleb nende inimeste paigutamisel käituda võimalikult säästlikult.
KaguEestis on üle Eestit ja Venemaad lahutava kontrolljoone tänavu ebaseaduslikult tulnud 33 vietnamlast, kaks süürlast, üks hiinlane ja üks armeenlane. Lisaks tabati samas piirkonnas 20. aprillil viis Pakistani kodanikku, kelle täpne Eestisse sisenemise koht on veel kindlaks tegemata.