Uudised
Riigikogu võttis vastu VRKSi muudatused
Riigikogu võttis täna, 12. juunil vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmise seaduse. Seadusega nimetatakse senine varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus ümber majutuskeskuseks (keskus asub Illuka vallas, Jaama külas, kuid kolib tuleval aastal Väike-Maarja lähedale Vao külla), senine väljasaatmiskeskus nimetatakse aga ümber kinnipidamiskeskuseks (see hakkab tulevikus asuma Tallinna vangla territooriumil). Ära kaob esmase vastuvõtukeskuse nimetus ning ka selle funktsioone hakkab täitma kinnipidamiskeskus. Varjupaigataotlejaid hakatakse seega ka tulevikus kinni pidama vanglalaadses asutuses kõrvuti väljasaadetavatega, vaatamata sellele, et varjupaigataotlejad ei ole kurjategijad ning et neile rakendub varjupaigataotluse esitamise hetkest alates väljasaadetavatest erinev õiguslik režiim.
Seadusemuudatusega karmistatakse veelgi varjupaigataotlejate kinnipidamise aluseid. Nii võib asüülitaotlejat kinni pidada näiteks isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks, isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega võib sobilikud alused leida praktiliselt iga varjupaigataotleja kinnipidamiseks.
Eesti Pagulasabi on seisukohal, et varjupaigataotlejate kinnipidamine peab muutuma erandiks, mitte reegliks. Riik peaks tagama, et varjupaigataotlejaid ei tohi väljasaatmiskeskusesse paigutada ega nende sealviibimist pikendada, kui ei ole kindlaks tehtud, et taotleja kujutab ohtu siseriiklikule julgeolekule või avalikule korrale või on kuritarvitanud varjupaiga taotlemise õigust.
Muudatuste poolt olid Reformierakond ja IRL, muudatuste vastu aga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Seadus jõustub 1. oktoobril 2013.
Karjala ärimees palus Eestilt poliitilist varjupaika
Venemaa Karjala ärimees Vjatšeslav Drezner esitas Eesti ametivõimudele taotluse poliitilise varjupaiga saamiseks, teatas uudisteportaal Lenta.ru.
Karjala Soomega liitumise referendumi korraldamise katse eest kohtulikult karistatud Drezneri sõnul ei ole tal Venemaal elada võimalik elada. «Minu ärid pandi kinni, minu firma suleti, kontor pandi põlema. Ma olen eriteenistuste pideval jälgimise all, minu telefonikõnesid kuulatakse pealt,» rääkis Drezner.
Drezneri sõnul ähvardab teda Venemaal vabadusekaotus.
Vjatšeslav Drezner tegi 2010. aasta alguses ettepaneku korraldada Karjalas referendum, et selgitada välja rahva arvamus piiriäärsete alade ühendamiseks Soomega. Drezner põhjendas oma aktsiooni sellega, et piirialad olid Teise maailmasõja tulemusel ebaseaduslikult inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. Mees pani referendumi üleskutsega lendlehed piiriäärse linna Sortavala linna postkastidesse, samuti saatis ta samasisulisi e-kirju ajakirjandusväljaannetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele.
Venemaa prokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust ja andis Drezneri kohtu alla. Prokuratuur saatis mehe 2010. aasta suvel kohtusse, kes karistas teda «Venemaa territoriaalse terviklikkuse lõhkumisele suunatud üleskutsete» eest 100 000 rubla ehk ligi 2500 euro suuruse rahatrahviga.
Drezner sõitis pärast kohtuotsust Soome, kus ta asutas soomlaste, karjalaste ja vepslaste abistamise fondi. Mees palus selle aasta alguses Soomest ka poliitilist varjupaika, millest võimud keeldusid.
Eesti andis mullu poliitilise varjupaiga Venemaal Karjalas tegutsenud blogipidajale Maksim Jefimovile, kes põgenes Eestisse pärast tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Vene võimud alustasid Maksim Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust mullu märtsil, esitades talle kahtlustuse vihavaenu või vaenu õhutamises, samuti rühma isikute väärikuse alandamises religiooni suhtumise tunnuste alusel. Võimud alustasid Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust pärast seda, kui ta süüdistas oma blogisissekandes Vene õigeusukirikut korruptsioonis ning lähedastes suhetes eriteenistuste ja valitsusega.
Jefimov sai Eestilt poliitilise põgeniku staatuse ning koos sellega kolmeaastase elamisloa.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu väljasaatmiskeskuse probleemidele
Õiguskantsler Indrek Teder saatis 3. juunil siseminister Ken-Marti Vaherile märgukirja, milles juhtis tema tähelepanu Harku väljasaatmiskeskuses esinevatele probleemidele, sealhulgas tõsistele kinnipeetavate põhiõiguste ja -vabaduste riivetele. Väljasaatmiskeskuses hoitakse väljasaadetavate kõrval kinni ka varjupaigataotlejaid, kes on oma asüülitaotluse esitanud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal ja keda sealt seetõttu ei vabastata, vaatamata asjaolule, et tegemist ei ole kurjategijatega. Õiguskantsler edastas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile omapoolsed soovitused keskuse tingimuste parendamiseks. Tervikteksti saab lugeda õiguskantsleri kodulehel.
Märgukirjas tõstatati muuhulgas käeraudade kasutamise probleem, mille puhul on tegemist intensiivse sekkumisega inimese põhiõigustesse. Ühel juhul kohaldati käeraudu 20-aastase naise suhtes hambapolikliinikusse saatmisel (kokku 1 tund ja 50 minutit) ning tema sõnul hoiti tal käeraudu peal ka hamba väljatõmbamise ajal. Õiguskantsleri hinnangul tuleks isik käeraudadest tervishoiuteenuse osutamise ajaks vabastada ning rakendada pigem muid turvalisust tagavaid meetmeid, kui see on võimalik. Samuti ei tohiks kasutada käeraudasid alaealiste saatmisel, vaid põgenemise ohtu tuleb tõrjuda muude meetmetega.
Rikkumisi on toime pandud ka kinnipeetavate teavitamisel nende suhtes kehtestatud piirangutest ning ka nende peal tehtavatest protseduuridest. Probleemid tulenevad tihtilugu puudulikest tõlkimisvõimalustest, kuna väljasaatmiskeskuse töötajad on võimelised kinnipeetavatega suhtlema üldiselt vaid vene ja inglise keeles.
Väljasaatmiskeskuses peetakse kinni ka saatjata alaealisi. Ühte alaealist oli keskuses kinni peetud isegi enam kui kuus kuud, kuigi tal olid olemas tagasisaatmiseks vajalikud dokumendid. Hariduse andmist keskuses ei toimu, samuti ei korraldatud alaealistele kinnipeetavatele muid eakohaseid tegevusi ega sellel eesmärgil keskusest väljaviimisi. Alaealiste seesugune kinnipidamine on vastuolus ÜRO laste õiguste konventsiooniga ning, juhul kui tegemist on varjupaigataotlejaga, Euroopa Liidu varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuete direktiiviga.
Kahjuks ei ole õiguskantsler oma märgukirjas eraldiseisvalt analüüsinud varjupaigataotlejate olukorda väljasaatmiskeskuses. Õiguskantsler rõhutas vaid, et varjupaigataotlejate puhul tuleb arvesse võtta nende seisundi eripära: varjupaigataotlejad võivad olla kogenud tagakiusamist või väärkohtlemist, samuti võivad varjupaigataotlejate suhtes kohalduda erinõuded osutatavate teenuste osas.