Õiguskantsler Indrek Teder saatis 3. juunil siseminister Ken-Marti Vaherile märgukirja, milles juhtis tema tähelepanu Harku väljasaatmiskeskuses esinevatele probleemidele, sealhulgas tõsistele kinnipeetavate põhiõiguste ja -vabaduste riivetele. Väljasaatmiskeskuses hoitakse väljasaadetavate kõrval kinni ka varjupaigataotlejaid, kes on oma asüülitaotluse esitanud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal ja keda sealt seetõttu ei vabastata, vaatamata asjaolule, et tegemist ei ole kurjategijatega. Õiguskantsler edastas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile omapoolsed soovitused keskuse tingimuste parendamiseks. Tervikteksti saab lugeda õiguskantsleri kodulehel.
Märgukirjas tõstatati muuhulgas käeraudade kasutamise probleem, mille puhul on tegemist intensiivse sekkumisega inimese põhiõigustesse. Ühel juhul kohaldati käeraudu 20-aastase naise suhtes hambapolikliinikusse saatmisel (kokku 1 tund ja 50 minutit) ning tema sõnul hoiti tal käeraudu peal ka hamba väljatõmbamise ajal. Õiguskantsleri hinnangul tuleks isik käeraudadest tervishoiuteenuse osutamise ajaks vabastada ning rakendada pigem muid turvalisust tagavaid meetmeid, kui see on võimalik. Samuti ei tohiks kasutada käeraudasid alaealiste saatmisel, vaid põgenemise ohtu tuleb tõrjuda muude meetmetega.
Rikkumisi on toime pandud ka kinnipeetavate teavitamisel nende suhtes kehtestatud piirangutest ning ka nende peal tehtavatest protseduuridest. Probleemid tulenevad tihtilugu puudulikest tõlkimisvõimalustest, kuna väljasaatmiskeskuse töötajad on võimelised kinnipeetavatega suhtlema üldiselt vaid vene ja inglise keeles.
Väljasaatmiskeskuses peetakse kinni ka saatjata alaealisi. Ühte alaealist oli keskuses kinni peetud isegi enam kui kuus kuud, kuigi tal olid olemas tagasisaatmiseks vajalikud dokumendid. Hariduse andmist keskuses ei toimu, samuti ei korraldatud alaealistele kinnipeetavatele muid eakohaseid tegevusi ega sellel eesmärgil keskusest väljaviimisi. Alaealiste seesugune kinnipidamine on vastuolus ÜRO laste õiguste konventsiooniga ning, juhul kui tegemist on varjupaigataotlejaga, Euroopa Liidu varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuete direktiiviga.
Kahjuks ei ole õiguskantsler oma märgukirjas eraldiseisvalt analüüsinud varjupaigataotlejate olukorda väljasaatmiskeskuses. Õiguskantsler rõhutas vaid, et varjupaigataotlejate puhul tuleb arvesse võtta nende seisundi eripära: varjupaigataotlejad võivad olla kogenud tagakiusamist või väärkohtlemist, samuti võivad varjupaigataotlejate suhtes kohalduda erinõuded osutatavate teenuste osas.