Uudised: seadusandlus
Pagulasorganisatsioonide arvates vajab Eesti seadusandlus muutusi
Kolm varjupaigataotlejaid ja pagulasi abistavat organisatsiooni – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Eesti Inimõiguste Keskus – saatsid Siseministeeriumile ühised kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmisega.
Siseministeeriumile esitati järgmised seisukohad ja ettepanekud:
- Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et Eesti kontekstis ei ole tarvidust kiirmenetluse järele, arvestades et taotluste hulk on väga väike ning protseduurilisi garantiisid saab kõige paremini tagada just tavamenetluse raames, ning et mitmed eelnõus ettenähtud kiirmenetluse rakendamise alused on liiga subjektiivsed või varjupaigamenetlusega sisuliselt mitteseonduvad. Seetõttu teeme ettepaneku vastav nimekiri VRKS-ist välja jätta või kitsendada võimalikke aluseid selliselt, et need oleksid kooskõlas eelpool viidatud UNHCR täitevkomitee otsusega (kavandatava § 20 lõike 2 punktid 1, 4 ja 5).
- Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kasutamine taotluse läbivaatamata jätmise alusena ei ole sisuliselt kooskõlas nõudega hinnata kolmanda riigi turvalisust individuaalselt ning et turvalise riigi kontseptsioon üldiselt on vastuolus rahvusvahelise kaitse menetluse keskse eesmärgiga. Seetõttu teeme ettepaneku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise aluste seast välja jätta turvalise kolmanda riigi mõiste ning menetleda selliseid taotlusi tavamenetluse raames.
- Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine peab olema viimane võimalik meede ning seda tohib kasutada vaid individuaalselt kaalutletud juhtudel, kui kinnipidamine on olukorra suhtes proportsionaalne ning ühtegi kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Seetõttu teeme ettepaneku piirata või vähemalt täpsustada VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluseid, viies need kooskõlla nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka UNHCR-i varjupaigataotlejate kinnipidamisjuhistega. Samuti loodame, et proportsionaalsuse ja individuaalse kaalutlemise nõuet ning alternatiivide kasutamist hakatakse tulevikus ilma eranditeta ka rakendama.
- Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et perekonna taasühinemise õiguse direktiiv ei ole täiel määral VRKS-i üle võetud. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse saajate perekondade taasühendamise õigust puudutavad sätted VRKS-i tasemel. Samuti teeme ettepaneku laiendada rahvusvahelise kaitse saaja pereliikme määratlust, kaasates sellesse ka kaitse saanu vabaabielus või registreeritud kooselus oleva partneri.
Lisaks avaldati lootust, et taotlejate erivajaduste hindamine saab toimuma menetluse võimalikult varases staadiumis ning pädevate inimeste poolt, järgides selget ja kindlaksmääratud protseduuri, ning et lähiajal sõlmitakse Politsei- ja Piirivalveameti ning varjupaigataotlejate huvisid kaitsvate organisatsioonide vahel kokkulepe piiripunktide monitoorimiseks, kooskõlas menetlustoimingute direktiivi artikliga 8.
Riigikogu võttis vastu VRKSi muudatused
Riigikogu võttis täna, 12. juunil vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmise seaduse. Seadusega nimetatakse senine varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus ümber majutuskeskuseks (keskus asub Illuka vallas, Jaama külas, kuid kolib tuleval aastal Väike-Maarja lähedale Vao külla), senine väljasaatmiskeskus nimetatakse aga ümber kinnipidamiskeskuseks (see hakkab tulevikus asuma Tallinna vangla territooriumil). Ära kaob esmase vastuvõtukeskuse nimetus ning ka selle funktsioone hakkab täitma kinnipidamiskeskus. Varjupaigataotlejaid hakatakse seega ka tulevikus kinni pidama vanglalaadses asutuses kõrvuti väljasaadetavatega, vaatamata sellele, et varjupaigataotlejad ei ole kurjategijad ning et neile rakendub varjupaigataotluse esitamise hetkest alates väljasaadetavatest erinev õiguslik režiim.
Seadusemuudatusega karmistatakse veelgi varjupaigataotlejate kinnipidamise aluseid. Nii võib asüülitaotlejat kinni pidada näiteks isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks, isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega võib sobilikud alused leida praktiliselt iga varjupaigataotleja kinnipidamiseks.
Eesti Pagulasabi on seisukohal, et varjupaigataotlejate kinnipidamine peab muutuma erandiks, mitte reegliks. Riik peaks tagama, et varjupaigataotlejaid ei tohi väljasaatmiskeskusesse paigutada ega nende sealviibimist pikendada, kui ei ole kindlaks tehtud, et taotleja kujutab ohtu siseriiklikule julgeolekule või avalikule korrale või on kuritarvitanud varjupaiga taotlemise õigust.
Muudatuste poolt olid Reformierakond ja IRL, muudatuste vastu aga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Seadus jõustub 1. oktoobril 2013.