Uudised
Afganistanis eestlaste tõlgina töötanud mees soovib Eestilt vastutasuks asüüli saada
Väidetavalt mitme Eesti jalaväekompaniiga Afganistanis koos töötanud kohalik mees on palunud Eestilt asüüli, kuna oma tegevuse ja ustavuse tõttu koalitsioonivägedele kardab mees vägede lahkumise järel enda ja oma pere turvalisuse pärast ja teda on ka ähvardatud.
Mees varjunimega Omar rääkis rahvusringhäälingule, et on töötanud aastaid tõlgina Eesti kaitseväelaste jaoks ning seda kinnitasid ka mitmed Afganistanis teeninud kaitseväelased, vahendab ERRi inglisekeelne uudisteportaal.
Omari sõnul algas oht tema jaoks 2012. aastal, kui peale Estcoy 12 lahkumist tema külast hakkas ta saama ähvardusi enda ja oma pere kohta. Peamiselt Skype`i kaudu intervjuusid andnud mehe väitel on ähvardused sellest ajast jätkunud ning nüüd kardab mees, et peale ISAFi vägede lahkumist 2014. aastal võib tema perega midagi hullu juhtuda.
"Kokkuvõttes soovin ma öelda, et olen tõestanud enda lojaalsust ja pühendumist koalitsioonivägedele ja ma ei ole tuntud reeturlikkuse poolest. Seega ma palun siiralt kaaluda mulle turvalise ja vaba elu võimaldamist. Ma mõtlen seda, et kui ISAFi väed lahkuvad Afganistanist, siis pole koalitsioonivägede heaks töötajatel, eriti tõlkidel, enam ühtegi kohta, kus kasvõi meie endi pereliikmed meil olla laseksid. Lõpuks paluksin Eesti valitsusel käivitada viisaprogramm nendele, kes on siin ohus, et neil oleks parem tulevik Eestis," ütleb Omar.
Eesti välisministeeriumi esindaja sõnul on nad Omari palve kätte saanud ning kaaluvad seda. Ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind ütles ERRile, et nad on saanud palve kohalikult elanikult, kes töötas koos Eesti kaitseväelastega ning soovib saada Eesti abi lahkumaks peale ISAFi vägede äratoomist riigist. Lind lisas, et mees kartvat oma turvalisuse pärast.
Lind ütles, et hetkel on kohtumised Omari asja arutamiseks käimas. Erinevate allikate kohaselt loodetakse otsus teha enne 2014. aastat.
Alates 2012. aasta jaanuarist on Eesti andnud varjupaika 55 inimesele, kellest 15 on pärist Afganistanist.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütlesid hiljuti, et selle aasta novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF siirduv jalaväekompanii jääb viimaseks kaitseväe lahingukompaniiks Lõuna-Afganistanis.
Tulekul online väitlus: kas sõjakogemus kohustab eestlasi uuspagulasi aitama?
Sel kolmapäeval (20.02.13) väitleb väliseesti taustaga Tallinna Tehnikaülikooli professor Katrin Nyman-Metcalf Postimehe arvamusportaalis teemal, kas väliseestlaste kogemus kohustab Eestit põgenikusõbralikkusele. Talle oponeerib Eesti Väitlusseltsi võistkond.
Väitlus keskendub sellele, kas asjaolu, et eestlaste Teise maailmasõja ja eelkõige punaarmee eest läände põgenemine ja sealt meile toona ulatatud abikäsi peaks aitama meil mõista tänapäeval siia sattuvate pagulaste muresid ning kohustama meid ka nende suhtes heatahtlikkust üles näitama.
Väitlus algab kolmapäeval kell 10 mõlema poole avasõnade avaldamisega, seejärel saab jaataja ehk väitlusseltsi võistkond võimaluse kiireks vaherepliigiks. Kell 12.30 algab juba väitluse teine osa ehk online-intervjuu laadne iga paari minuti tagant uuenev ristküsitlus, mis peaks olema debati kõige põnevam etapp. Osapooled saavad seal küsida teineteiselt reaalajas küsimusi, samuti on koht lugejate saadetud küsimustele. Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku väitluse kolmandas osas ehk lõppsõnas.
Küsimusi ristküsitluseks võib esitada juba selle loo kommentaariumisse. NB! Küsimusi saab esitada küll anonüümselt, kuid kommentaariumisse on oodatud üksnes korrektselt vormistatud küsimused väitluse osapooltele.
Seekordne väitlus on teine osa pagulasteemaliste debattide sarjast, mida korraldatakse koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega. Projekti toetavad siseministeerium, Euroopa Pagulasfond ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR). Debatti modereerib Herman Kelomees Eesti Väitlusseltsist.
Olgu täpsustatud ka, et pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Näiteks majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.
Keskmiselt kord kuus Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe arvamusportaali korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.
Teade pärineb siit.
Pagulusteemaline vestlusring eelneva filmivaatamisega
Reedel, 1. märtsil kell 18.00 toimub Tallinnas OMA keskuses (Kaarli pst 5-1) pagulusteemaline vestlusring koos eelneva filmivaatamisega. Üritust korraldab OMA keskus. Filmi järel kõneleb ja juhib mõttevahetust Eesti Pagulasabi MTÜ juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. Kõik on oodatud vaatama, kuulama ja kaasa arutlema!
Kõrgel tasemel visuaalselt lummav ja poeetiline film annab edasi illegaalsete immigrantide karmi reaalsuse riikides, kuhu põgenedes kujutati ette hoopis helgemat elu. Mõtlemapaneva temaatikaga dokumentaalfilm „Paradiis- kolm reisi selles maailmas“ on tunnistatud 2007. aasta parimaks tudengifilmiks maailma suurimal dokfilmide festivalil Amsterdamis.
Pikkus: 51min Aasta: 2007 Autor: Elina Hirvonen Riik: Soome Keeled: Eesti
Olles üheks väikseima pagulaste arvuga riike Euroopas, on pagulaste ja varjupaika vajavate inimeste vastuvõtmise ja Eesti ühiskonnaga lõimimise protsess vaevaline. MTÜ Eesti Pagulasabi tegeleb pagulaste abistamisega, varjupaigataotlejatega ning teavitustööga. Korraldades pagulaste vabatahtlike tugiisikute tegevust on ka igal ühiskonnaliikmel võimalus kaasa lüüa võõrasse riiki sattunud hädas inimese kohanemisel.
Anna oma osalusest märku Facebookis!