Uudised: varjupaigataotlus
Eestist on sel aastal küsinud varjupaika juba 13 inimest
Kui mullu palus aasta kahe esimese kuu jooksul varjupaika kolm inimest, siis tänavu on selliseid taotlusi esitatud juba 13.
Politsei- ja piirivalveameti teatel esitas eile varjupaigataotluse kolm inimest, kes kõik olid Gruusia kodanikud. Kokku on sel aastal varjupaigataotluse esitanud 13 inimest, neist neli Vietnami, kolm Valgevene, kolm Gruusia, kaks Venemaa ja üks Türgi kodanik.
«Kui võrrelda aastaid 2010 ja 2011, siis võib öelda, et 2011. aastal toimus Eestis märgatav varjupaigataotlejate kasv, kuid kuna taotluste arvu tõusud ja langused varjupaigamenetluses on enamasti tingitud konkreetsetest poliitilistest otsustest, siis on pigem tegemist ajutise hüppe kui kasvava trendiga,» rääkis Ene Vihtla politsei- ja piirivalveametist.
Ta kinnitas, et selle aasta kohta on praegu veel vara järeldusi teha, aga kui võrrelda tänavust ja eelmist aastat, siis mullu esitati selle aja jooksul kolm varjupaigataotlust ning kõik need olid Afganistani kodanike poolt.
Ametniku sõnul peavad varjupaigaotsijad Eestit üldiseks mugavaks transiitriigiks, kust on varjupaigataotlusele positiivse otsuse korral hea teistesse Euroopa riikidesse edasi liikuda.
Riigist saadeti eile välja kaks Armeenia kodanikku, kes ületasid eelmise aasta lõpus ebaseaduslikult Eesti piiri.
Lugu pärineb siit.
Eesti valmistub senisest enamate põgenike vastuvõtuks
Kuna eeldatavasti kasvab lähiajal Eestisse tulevate varjupaigataotlejate arv, teeb riik selleks ka ettevalmistusi.
«Pinged kolmandates riikides on jätkuvalt teravad ja need riigid, kes on enamasti varjupaigataotlejate sihtriigiks, näiteks Soome ja Rootsi, on karmistanud oma migratsioonipoliitikat, mistõttu peame olema valmis selleks, et lähiaastatel võib kasvada Eestis varjupaika taotlevate inimeste arv,» rääkis politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo peaekspert Ellen Lebedeva.
Mida rohkem saabub Eestisse varjupaigataotlejaid, seda rohkem on aga vaja ka raha nende ülalpidamiseks ning inimesi nende taotluste menetlemiseks. «Koormus nii politsei-ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talitusel kui ka sotsiaalministeeriumi haldusalas oleval varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusel on olnud väga suur,» tõdes Lebedeva. Taotlejate arvu kasvu tõttu tuli mullu rahvusvahelise kaitse talitusse üks töötaja juurde palgata.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Triin Raagi sõnul on Ida-Virumaal asuva Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud.
Kui tänavu on Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve 232 162 eurot, siis mullu oli see summa pea poole väiksem ehk 125 715 eurot. «Nii suure eelarve kasvu põhjuseks on just Eestist varjupaika taotlevate isikute arvu tõus viimastel aastatel,» tunnistas Raag.
Kuigi varjupaigataotlejate arv on oluliselt kasvanud, ei ole vastuvõtukeskuse täitumus Raagi kinnitusel veel kriitilist piiri ületanud. «Selleks, et toime tulla olukorras, kui varjupaigataotlejate arv ületab vastuvõtukeskuse mahutavuse, on koostöös osapooltega ette valmistatud tegevuskava, kus on läbi mõeldud erinevad stsenaariumid ning kavandatud ka lahendused,» selgitas ametnik.
See tähendab, et on mõeldud läbi, kuidas selles olukorras korraldada inimeste transporti, majutust, esmatarbekaupadega varustamist, toitlustamist, tervishoiuteenuste kättesaadavust, vajadusel leida tõlke ja anda psühhosotsiaalset abi.
Politsei- ja piirivalveameti peaeksperdi Ellen Lebedeva sõnul menetleb Eesti varjupaigataotlusi lähtudes siseriiklikest ja rahvusvahelistest seadusaktidest. «Varjupaigamenetlus ei ole siin teiste riikidega võrreldes ei kergem ega lihtsam, tegemist on väga mahuka menetlusega, mille käigus teostatakse põhjalik analüüs taotluse põhjendatuse kohta, uuritakse taotleja tausta ja teda ohustavaid asjaolusid,» selgitas Lebedeva.
Rahvusvahelise kaitse saaja saab Eestis tähtajalise elamisloa - pagulase staatusega kolmeks aastaks ning täiendava kaitsega üheks aastaks. Sellega kaasneb õigus reisida ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse tingimusel, et tema eemalviibimine ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul. Lebedeva lisas, et kui Eestis varjupaiga saanud isik soovib teise riiki elama asuda, peab ta selleks taotlema vastavat õigust konkreetses riigis.
Mullu kasvas kogu Euroopas põgenike arv. Aga kui mujal Euroopas oli see kasv 17 protsenti, siis Eestis varjupaigataotlejate arv kahekordistus. Kui 2010. aastal esitati 33 rahvusvahelise kaitse saamise taotlust, siis 2011.aastal 67 taotlust. «Sündmused Põhja-Aafrikas on põhjustanud varjupaigataotlejate arvu tõusu üle maailma ning ka Eesti on kogenud märgatavat ajutist kasvu, kuid Eesti on pigem valitud transiitriigiks, et jõuda siit edasi soovitud Euroopa riiki,» selgitas Lebedeva.
Ametniku sõnul suhtuvad varjupaigataotlejad Eestisse ilmselt kui mugavasse transiitriiki, kus võib taotleda varjupaika ning hiljem positiivse otsuse korral teistesse riikidesse edasi liikuda. «Meil on hea ühendus Soome ja Rootsiga, kuhu peamiselt tahetakse lõpuks jõuda. Lisaks on Eestis võrdlemisi head vastuvõtutingimused ning varjupaigataotlejaid koheldakse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusnormidele,» selgitas ta.
Statistika kohaselt on keskmine Eestist varjupaigataotleja 18- kuni 34-aastane mees. Naissoost ja alaealisi varjupaigataotlejaid on Eestis jätkuvalt vähe.
Lugu pärineb siit.
PM: Ebaseaduslike piiriületuste arv tõusis märgatavalt
Kui 2010. aastal üritati ebaseaduslikult riigipiiri ületada 116 korral, siis eelmisel aastal registreeriti juba 186 juhtumit. Kokku tabas piirivalve mullu 215 ebaseaduslikku piiriületajat.
Kokku ületas mullu Eesti piiri 7,4 miljonit inimest. See on märgatav tõus, kui võrrelda 2010. aastaga, mil piiri ületas 6,6 miljonit inimest.
«Transpordivahendite ületamine on samuti saja tuhande võrra kasvanud ja see annab intensiivsust meie teedele,» rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt täna siseministeeriumis 2011. aasta statistikast ülevaadet andes. Mullu ületas piiri 1,35 miljonit transpordivahendit, 2010. aastal 1,24 miljonit.
«Meie poole pealt on oluline, et piiriületusel nende väljaselgitamine, kes ei ole siia oodatud, oleks kvaliteetne ja sujuv ja võimalikult mugav,» ütles Küüt. «Praegu võime öelda, et see on nii, kui inimeste kontrolliks läheb kuskil 0,6 minutit inimese kohta ja transpordivahendite kontrolliks 3,5 minutit.»
Tõusnud on ebaseaduslike piiriületuste arv. Kui 2010. aastal üritati ebaseaduslikult piiri ületada 116 korral, siis mullu juba 186 korral. Mullu tabati 215 ebaseaduslikku piiriületajat. Enamik ebaseaduslikest piiriületustest toimus piiriveekogudel - Narva jõel, Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel.
Küüt rääkis, et järjest enam panustatakse elektroonilisele arendusele ning täna on 48 protsenti piirialast võetud elektroonilise järelevalve alla.
«Samuti on tõusutrendis ebaseadusliku sisserände juhtumite arv, tõustes 62-lt 82-le,» tõi Küüt veel välja. Ka võltsitud dokumente on üritatud kasutada rohkem: 2010. aastal 16 ja 2011. aastal 52 dokumenti.
«Peab ütlema, et Eestis välja antavad dokumendid on väga võltsimiskindlaid ja kasutatud on teiste riikide dokumente,» rääkis Küüt.
Veel on kasvanud varjupaigataotluste arv. Piirilt sooviti seda 2010. aastal 12 korral, kuid 2011. aastal 33-l korral. Kokku taotleti varjupaika 67 korral, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Enim, 11 taotlust, esitasid Kongo DV kodanikud, 8 taotlust Afganistani kodanikud ning 7 Armeenia kodanikud.
«Langetasime 17 juhul positiivse otsuse, aga oluliselt on ka tagasilükkamisi,» rääkis Küüt. «Peamiselt on asi selles, et isikud on tulnud meile kolmandatest riikidest, mis ei ole ohtlikud.»
«Salakaubana üritatakse kõige enam sisse tuua Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette ja neid avastati kokku 175 juhtumit,» rääkis Küüt, tunnistades, et see on oluline trend, millega peavad ametnikud igapäevaselt tegelema. Nimelt kasvas see 69 juhtumi võrra.
Sisenemiskeeld väljastati mullu 3327 isikule, mis on 820 isiku võrra rohkem, kui aasta varem. Peamiseks põhjuseks oli viisa puudumine ning reisidokumendi puudumine.
Uudis pärineb siit.