Uudised: varjupaigataotlus
Afganistanis eestlaste tõlgina töötanud mees soovib Eestilt vastutasuks asüüli saada
Väidetavalt mitme Eesti jalaväekompaniiga Afganistanis koos töötanud kohalik mees on palunud Eestilt asüüli, kuna oma tegevuse ja ustavuse tõttu koalitsioonivägedele kardab mees vägede lahkumise järel enda ja oma pere turvalisuse pärast ja teda on ka ähvardatud.
Mees varjunimega Omar rääkis rahvusringhäälingule, et on töötanud aastaid tõlgina Eesti kaitseväelaste jaoks ning seda kinnitasid ka mitmed Afganistanis teeninud kaitseväelased, vahendab ERRi inglisekeelne uudisteportaal.
Omari sõnul algas oht tema jaoks 2012. aastal, kui peale Estcoy 12 lahkumist tema külast hakkas ta saama ähvardusi enda ja oma pere kohta. Peamiselt Skype`i kaudu intervjuusid andnud mehe väitel on ähvardused sellest ajast jätkunud ning nüüd kardab mees, et peale ISAFi vägede lahkumist 2014. aastal võib tema perega midagi hullu juhtuda.
"Kokkuvõttes soovin ma öelda, et olen tõestanud enda lojaalsust ja pühendumist koalitsioonivägedele ja ma ei ole tuntud reeturlikkuse poolest. Seega ma palun siiralt kaaluda mulle turvalise ja vaba elu võimaldamist. Ma mõtlen seda, et kui ISAFi väed lahkuvad Afganistanist, siis pole koalitsioonivägede heaks töötajatel, eriti tõlkidel, enam ühtegi kohta, kus kasvõi meie endi pereliikmed meil olla laseksid. Lõpuks paluksin Eesti valitsusel käivitada viisaprogramm nendele, kes on siin ohus, et neil oleks parem tulevik Eestis," ütleb Omar.
Eesti välisministeeriumi esindaja sõnul on nad Omari palve kätte saanud ning kaaluvad seda. Ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind ütles ERRile, et nad on saanud palve kohalikult elanikult, kes töötas koos Eesti kaitseväelastega ning soovib saada Eesti abi lahkumaks peale ISAFi vägede äratoomist riigist. Lind lisas, et mees kartvat oma turvalisuse pärast.
Lind ütles, et hetkel on kohtumised Omari asja arutamiseks käimas. Erinevate allikate kohaselt loodetakse otsus teha enne 2014. aastat.
Alates 2012. aasta jaanuarist on Eesti andnud varjupaika 55 inimesele, kellest 15 on pärist Afganistanist.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütlesid hiljuti, et selle aasta novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF siirduv jalaväekompanii jääb viimaseks kaitseväe lahingukompaniiks Lõuna-Afganistanis.
Eestis taotleb varjupaika Vene ökoloog
Krasnodari ökoloog ja opositsionäär Suren Gazarjan, kes palus Eestis poliitilist varjupaika, rääkis venekeelsele Delfile oma veendumustest ja sellest, miks ta palus varjupaika just nimelt Eestis.
Gazarjan võitleb juba kümme aastat ametnike losside ebaseadusliku ehitamise vastu Musta mere rannikule. Hiljuti teatasid Venemaa õiguskaitseorganid kriminaaljuurdluse algatamisest Gazarjani üle.
Opositsionääri süüdistatakse selles, et ta ähvardas tappa Krasnodari krais asuva niinimetatud „Putini lossi“ valvuri. Gazarjan kinnitab, et palus valvuril lihtsalt käed eemal hoida.
Delfi küsimusele, miks ta sellise ühiskondliku tegevusega tegeleb, vastas Gazarjan: „Aga milleks elada riigis, kus midagi sellist toimub? Mulle ei meeldi see, mida meie loodusega tehakse. Ma olen teadlane, ma tegelen looduse uurimisega, aga kui selle vastu kasutatakse nii toorest vägivalda, sealjuures küüniliselt kõigi silme all, seadusi järgimata... See on mulle väljakutse.“
Ökoloogi sõnul tõid tema seisukohad kaasa Krasnodari krai kuberneri Aleksandr Tkatšovi isikliku kättemaksu.
„Kuberner ütles, et lahendab selle küsimuse ükskõik milliste vahenditega. Ja lahendataksegi, toimub jälitamine,“ selgitas Gazarjan, märkides, et jälitamist viiakse läbi kõigi võimalike vahenditega.
„Me oleme aktsioone korraldanud juba kümme aastat. Võime on see ära tüüdanud. Varem ei saanud nad endale selliste vahenditega tegutsemist lubada, sest riik oli teistsugune,“ rääkis Gazarjan.
Opositsionäär on veendunud, et pimedas kõrvaltänavas keegi „probleemi lahendama“ ei hakka. „Milleks pimedas kõrvaltänavas, kui seda saab teha ametlikult – panna spetsvastuvõtupunkti, vahistada, arreteerida. Pime kõrvaltänav on nende jaoks mõttetu. Neil ei ole selliseid inimesi, kes võiksid selliseid asju teha. Neil on riiklik masin, mis töötab ühtemoodi nii kriminaalkurjategija kui ka näiteks teaduste kandidaadi puhul.“
Gazarjani kinnitusel püüavad Vene võimud jälitada ka teisi aktiviste. „Avalike aktsioonide eest inimesi kohtust niisama välja ei lasta. Igasuguse avaliku aktsiooni eest määratakse suured trahvid, seetõttu sureb avalike aktsioonide instutsioon praktiliselt välja, nii palju ei ole võimalik maksta.“
Eelmise aasta veebruaris tungisid aktivistid eesotsas Gazarjaniga Gelendžiki rajoonis eramaale, kus käis eramu ehitus. Mõnedel andemetel oli selle omanik Vladimir Putin, kes oli tollal Venemaa peaminister. Meedias teatati, et ehituse maksumus ulatus miljardi dollarini.
Gazarjani hinnangul on territooriumi pindala umbes 70 hektarit. „Tkatšovil on vähem, tal on veidi üle kümne hektari. Patriarhil on, noh, võibolla 15. Loomulikult ei ole territoorium niiväga suur, aga nad valivad losside ehitamiseks sellised kohad, kus kasvavad unikaalsed taimed. Need võtavad nad maha,“ ütles Gazarjan, kes kinnitab, et kõike seda tehakse ebaseaduslikult. Tänu selle probleemi avalikustamisele õnnestus ära hoida järjekordse lossi ehitamine praegusele peaministrile Dmitri Medvedevile.
Ökoloogi sõnul on Putini ja patriarhi lossid kõrvuti, teineteisest kümne kilomeetri kaugusel.
Viimasel ajal on Eestis poliitilise varjupaiga saanud ka teised Vene opositsionäärid. Nende hulgas on Savva Terentjev ja Maksim Jefimov. „Ma kohtuksin nendega, aga mul ei ole nende kontakte,“ ütles Gazarjan.
Kui Eesti annab Gazarjanile varjupaiga, kavatseb ökoloog tegelda siin teadusega. Sealjuures on ta nõus, et riigikeel tuleb selgeks õppida.
Küsimusele, miks valis ta ta just Eesti, vastas Gazarjan, et siin vaadatakse taotlus kiiremini läbi ning juba on olemas positiivne kogemus Terentjevi ja Jefimovi näitel.
„Siin on levinud vene keel. Ja üldse tean ma Eestit paremini,“ lisas Gazarjan.
Uudis pärineb siit.
------
Venemaalt Krasnodarist pärit ökoloog Suren Gazarjan, kes kardab kodumaa võimude poolset tagakiusamist, taotleb Eesti võimudelt poliitilist varjupaika.
Gazarjan rääkis ERRi venekeelsele portaalile, et varjupaigataotluse esitas ta politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale kaks nädalat tagasi. PPA keeldus seda kommenteerimast, viidates isikuandmete delikaatsusele ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, mille kohaselt on varjupaigamenetlus ning ajutise kaitse menetlus konfidentsiaalsed.
PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna peaekspert Ellen Lebedeva teatas, et Eesti riigil on varjupaiga andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks kuus kuud.
Suren Gazarjan ise loodab, et ta saab oma taotlusele vastuse kiiremini. "Seda kinnitab ka teiste Eestis varjupaiga saanud Venemaa kodanike kogemus," lisas ta.
Küsimusele, millest ta varjupaika andva riigi otsingutel lähtus, vastas Gazarjan, et ta on suurtest riikidest väsinud. "Seda enam, et Eesti asub Venemaa läheduses, aga selle kultuuriline keskkond on mulle väga lähedane. Ja taas ei maksa unustada nende venemaalaste kogemust, kellele on teie riik varjupaiga andnud," selgitas ökoloog.
Gazarjan lisas, et ta on Venemaal kohtunud etniliste eestlastega ja nad innustasid teda oma nõukogudevastase hoiakuga. Ta märkis, et on huvitatud eesti keele õppimisest. "Seni olen valmis nendega suhtlema inglise või vene keeles," ütles Gazarjan.
Mõni aeg tagasi andis Gazarjan portaalile Lenta.ru põhjaliku intervjuu, milles ta selgitas, miks ta otsustas Venemaalt lahkuda.
Novembris algatasid Venemaa võimud Gazarjani suhtes kriminaalmenetluse (väidetavalt olevat ta ähvardanud Krasnodari krais asuva nn Putini palee valvuri tappa) ning võimud püüdsid talle esitada ametliku süüdistuse. Kuna Gazarjan on aastaid võidelnud Musta mere kaldale kerkivate ametnike villade vastu, oli tema tegevus muutunud paljudele tülikaks.
Gazarjan langetas Venemaalt lahkumise otsuse lõplikult pärast seda, kui võimud kuulutasid ta föderaalselt tagaotsitavaks. "See tähendas, et nüüd on kõik: kui mind leitakse, siis tõenäoliselt paigutatakse arestikambrisse. Aga kui pannakse arestikambrisse, siis ei tule sealt välja ei enne ega pärast kohtuprotsessi," selgitas ta Vene meediale.
Uudis pärineb siit.
Eesti on varjupaigataotlejate seas ebapopulaarseim riik ELis
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem paik, selgub kolmapäeval avalikustatud Eurostati teise kvartali varjupaigataotluste ülevaatest.
Kolmandate riikide elanikud esitasid tänavu teises kvartalis Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 67 120 varjupaigataotlust. Kõige vähem taotlusi ehk 40 sai Eesti. Sloveeniale esitasid kolmandate riikide kodanikud 55, Lätile 60 ja Portugalile 80 varjupaigataotlust. Leedu sai aprilli, mai ja juuni jooksul 185 ja Soome 650 varjupaigataotlust.
Varjupaigataotlejate seas on kõige populaarsem Euroopa Liidu riik Prantsusmaa, mis sai teises kvartalis 13 750 taotlust. Saksamaale esitasid kolmandate riikide kodanikud 12 800, Rootsile 8790, Belgiale 6760 ja Suurbritanniale 6415 varjupaigataotlust.
Kõige enam paluvad Euroopa riikidelt varjupaika Afganistani kodanikud, neilt laekus teises kvartalis 5960 taotlust. Teisel kohal on Pakistani kodanikud 4350 ja Venemaa kodanikud 4225 taotlusega.
Möödunud aastal registreerisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku 301 000 varjupaigataotlejat, neist 90 protsenti olid esma- ja 10 protsenti korduvtaotlejad.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Eurostati andmetel oli tegu madalaima näitajaga 27 ELi liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Kõige rohkem varjuapaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal - kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.
Uudis pärineb siit.
Tutvu Eurostati II kvartali varjupaigataotluste ülevaatega siin.