16.11.2012
Eesti Inimõiguste Keskus korraldab teisipäeval, 20. novembril seminari "Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel". Seminar toimub kell 14.00 - 17.00 Euroopa Liidu Majas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt).
Kreeka on üheks põhilisemaks põgenike sisenemisriigiks Euroopa Liitu. Paraku ei toimi sealne migratsioonipoliitika toimi efektiivselt, et tagada kvaliteetne menetlus ning piisavalt kiire varjupaigataotlejate vastuvõtt. Seetõttu on oluline arutleda Euroopa Liidu liikmesriikide oamvahelise solidaarsuse teemadel: kas piiriiriigid peaksid üksi hakkama saama pagulaste tulvaga või oleks mõistlik olla solidaarne ning proportsionaalselt jaotada pagulased kõigi Euroopa Liidu riikide peale?
Seminaril linastub Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) eestvedamisel valminud lühike dokumentaalfilm "Kui palju edasi?", mis kajastab just nimelt põgenike olukorda ja nende (pea olematut) integratsiooni ühiskonda. Kreeka ja teiste Euroopa Liidu piiririikide, kust palju põgenikke Euroopasse siseneb, olukorrast ja väljakutsetest annab ülevaate Ana Fontal, kes on ECRE avalike- ja pressisuhete vanemnõunik.
Lähiriikide (Balti- ja Põhjamaade) migratsioonipoliitika eripäradest kõneleb seminaril Markku Aikomus, kes on ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) regionaalsete välissuhete vanemnõunik.
Seminari juhib Eesti Inimõiguste Keskuse pagulaste õiguskliiniku vanemõigusekspert Anne Veerpalu.
Töökeeleks on inglise keel. Osalemine on tasuta!
Oma osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. novembriks aadressil:
Seminar on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelisest sundrändest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad EV Siseministeerium ja Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu.
06.11.2012
Juba 12. novembril algab 16. Pimedate Ööde Filmifestival, mille kavas on ka seitsmes inimõiguste eriprogramm "Vabadus olla vaba". Sama nime on programm kandnud ka mõned varasemad aastad, ent just sel aastal peitub nende sõnade taga otseselt see, mida programm käsitleb - iga inimese vabadust elada tundmata hirmu enda ja oma lähedaste elu eest.
Inimõiguste programm on sel aastal väga kontsentreeritud - avame rahvusvahelise sundrände teemat, mis hõlmab endas varjupaigataotlejaid ja pagulasi, inimkaubanduse ohvreid ja inimeste põgenemise põhjuseid. Filmiprogramm on samal ajal hariv ja mõtlemapanev, tuues vaatajani nii erinevates riikides lokkava ebaõigluse ja ebainimliku kohtlemise kui ka palju elutahet ja inimlikku empaatiat.
Sel aastal on filmiprogramm kirju. Ehkki pea ühegi filmi tegevus ei toimu Euroopas, on mitmed neist valminud Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Taanis, Hispaanias, Inglismaal, Šveitsis, aga ka Palestiinas, Liibanonis, Kanadas, Senegalis jm. Programmis on nii dokumentaal- kui mängufilme, mis käsitlevad mh varjupaigataotleja teekonda kodumaalt sihtpunkti, varjupaigamenetlust, põhjuseid, miks inimesed põgenevad (mässulised, tagakiusamine, sõnavabaduse puudumine, surmalaagrid jm), aga ka elu pagulaslaagrites ja palju muud. Sarnaselt varasematele aastatele toimuvad ka sel aastal temaatilised arutelud ning vestlused nii ekspertide, filmitegijate kui ka inimestega, kes teemaga lähedalt kokku on puutunud. Erinevalt eelnevatest aastatest arutleme kinosaalis peale filme.
Filmid: Kinshasa lapsed (Kinshasa Kids) Lugupeetud perekond (A Respectable Family) Shun Li ja luuletaja (Shun Li and the Poet) Lapsnõid (War Witch) Piroog (The Pirogue) Ookeani värv (Color of the Ocean) Laager nr 14: totaalne kontrolltsoon (Camp 14: The Total Control Zone) Keelatud hääled (Forbidden Voices) J.A.C.E. (J.A.C.E)
Arutelud kinosaalis ja aatriumis: Neljapäeval, 22.11 kl 17.00 (Artis 1) film “Ookeani värv” – peale seanssi arutelu valdkonna eksperdiga Reedel, 23.11 kl 19.00 (Plaza 7) film “Piroog” – peale seanssi arutelu kogenud eksperdiga Laupäeval, 24.11 kl 20.30 (Artis 2) film “Laager nr 14: totaalne kontrolltsoon” – peale seanssi arutelu eksperdiga Pühapäeval, 25.11 kl 15.00 Solarise keskuse aatriumis vestlus filmi “Keelatud hääled” režissööri Barbara Milleriga Pühapäeval, 25.11 kl 22.30 (Solaris kino) film “Keelatud hääled” – enne filmi sissejuhatus filmi režissöörilt Barbara Millerilt Täpsem info filmi- ja aruteluprogrammi kohta:
http://humanrights.ee/tegevus/pagulased/teadlikkuse-tostmine-sundrandest/avalikkuse-teavitamise-tegevused/poffi-inimoiguste-eriprogramm/poff-2012-programm/ Lisainfo linastuste ajakava kohta:
http://2012.poff.ee/est/ajakava Inimõiguste eriprogramm on osa Eesti Inimõiguste Keskuse poolt läbi viidavast sundrände teemalisest teavitamise projektist, mida rahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium. Info pärineb
siit.
25.10.2012
Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem paik, selgub kolmapäeval avalikustatud Eurostati teise kvartali varjupaigataotluste ülevaatest.
Kolmandate riikide elanikud esitasid tänavu teises kvartalis Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 67 120 varjupaigataotlust. Kõige vähem taotlusi ehk 40 sai Eesti. Sloveeniale esitasid kolmandate riikide kodanikud 55, Lätile 60 ja Portugalile 80 varjupaigataotlust. Leedu sai aprilli, mai ja juuni jooksul 185 ja Soome 650 varjupaigataotlust.
Varjupaigataotlejate seas on kõige populaarsem Euroopa Liidu riik Prantsusmaa, mis sai teises kvartalis 13 750 taotlust. Saksamaale esitasid kolmandate riikide kodanikud 12 800, Rootsile 8790, Belgiale 6760 ja Suurbritanniale 6415 varjupaigataotlust.
Kõige enam paluvad Euroopa riikidelt varjupaika Afganistani kodanikud, neilt laekus teises kvartalis 5960 taotlust. Teisel kohal on Pakistani kodanikud 4350 ja Venemaa kodanikud 4225 taotlusega.
Möödunud aastal registreerisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku 301 000 varjupaigataotlejat, neist 90 protsenti olid esma- ja 10 protsenti korduvtaotlejad.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Eurostati andmetel oli tegu madalaima näitajaga 27 ELi liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Kõige rohkem varjuapaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal - kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.
Uudis pärineb siit.
Tutvu Eurostati II kvartali varjupaigataotluste ülevaatega siin.
