Uudised: Euroopa Pagulasfond
Pagulased toovad Kristiina Ojulandi väitlustulle
Sel kolmapäeval (30.01.13 - toim.) väitleb Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland Postimehe arvamusportaalis teemal, kas Eesti peaks pakkuma siia sattunud pagulastele praegusega võrreldes paremaid elamistingimusi.
Seisukohta «Eesti pakkugu pagulastele paremaid elamistingimusi» asub kaitsma Eesti Väitlusseltsi võistkond, millele oponeerib Ojuland.
Väitlus algab kolmapäeval kell 10 mõlema poole avasõnade avaldamisega, seejärel saab jaataja ehk väitlusseltsi võistkond võimaluse kiireks vaherepliigiks. Kell 12 algab juba väitluse teine osa ehk online-intervjuu laadne iga paari minuti tagant uuenev ristküsitlus, mis peaks olema debati kõige põnevam etapp. Osapooled saavad seal küsida teineteiselt reaalajas küsimusi, samuti on koht lugejate saadetud küsimustele. Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku väitluse kolmandas osas ehk lõppsõnas.
Küsimusi ristküsitluseks võib esitada juba selle loo kommentaariumisse. NB! Küsimusi saab esitada küll anonüümselt, kuid kommentaariumisse on oodatud üksnes korrektselt vormistatud küsimused väitluse osapooltele.
Seekordne väitlus on esimene osa pagulasteemaliste debattide sarjast, mida korraldatakse koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega. Projekti toetavad siseministeerium ja Euroopa Pagulasfond. Debatti modereerib Herman Kelomees Eesti Väitlusseltsist.
Olgu täpsustatud ka, et pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Näiteks majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu.
Keskmiselt kord kuus Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe arvamusportaali korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.
Uudis pärineb siit.
Ülipõnev pagulasteemaline loengukursus ülikoolides
Loengukursus ülikoolides
Õppeaine eesmärgid: Rahvusvahelise sundrände erinevate aspektide ning teooriate ja seonduvate poliitiliste, õiguslike ja sotsiaalsete küsimuste omandamine. Õppeaine õpitulemused: Õppeaine edukalt läbinu:
- Orienteerub Eesti, EL ja maailma varjupaiga arengutes, omab teadmisi peamistest valdkonda puudutavates õigusaktidest ning poliitilistest otsustest.
- Suudab analüüsida ja võrrelda rahvusvahelise sundrändega seotud arenguid ning teha uusi lahenduste ettepanekuid. Oskab neid teadmisi selgitada kuulajaskonnale ja arutleda relevantsetele küsimuste üle.
- Mõistab sundrände erinevaid aspekte (sotsiaalsed, õiguslikud ja poliitilised) ning suudab kasutada põhimõisteid alusargumentatsioonides ning suhelda sihtrühmaga.
Õppeaine sisu lühikirjeldus: Kursus annab sissejuhatava ülevaate rahvusvahelisele sundrändele nii Eesti kui maailma kontekstis. Loengukursus koosneb viiest erinevast plokist ja ühest avalikust loengust. Loengukurusel käsitletakse sundrände järgnevaid aspekte: Sotsiaalne aspekt
- Mõisted ja trendid
- Ühiskonna sallivus ja pagulased
- Pagulaste olukord
- Suhtlemisoskused
Õiguslik aspekt
- Rahvusvaheline varjupaigaõigus, pagulase definitsioon pagulasstaatuse konventsioonis
- Varjupaigamenetluse etapid
- Subjektiivne ja objektiivne tegur, tõendamiskoormis, päritoluriigi analüüs
- Varjupaigataotleja ja pagulase õigused reaalsete kaasuste näitel
Poliitiline aspekt
- Kontseptuaalne raamistik (põgenikud ja muud sarnased liikumised)
- Õigustavad väärtused (religioon, inimõigused)
- Varjupaiga- ja välispoliitika
- Varjupaiga ja sisepoliitika
Euroopa Liidu aspekt
- Sissejuhatus EL varjupaigaõigusesse
- EL direktiivid ning nende sisu
- Schengen, Dublin ja tagasisaatmine
- EL varjupaigaõiguse rakendamine EL tasemel
- EL varjupaigaõiguse tulevikuvisioonid
Aasia ja Aafrika arengud
- Pagulased Aasias: hetkeseis ja trendid
- Pagulaspoliitikad Aasias: võim, riigid, rahvusvahelised organisatsioonid. Aasia pagulased ja Euroopa
- Arenguabi vs pagulaspoliitika
Euroopa väljakutsed sundrändega tegelemisel
Eesti Inimõiguste Keskus korraldas 20. novembril ajakirjanikele suunatud seminari teemal “Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel”. Seminaril osalesid Ana Fontal Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogust (ECRE) ja Markku Aikomus ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametist (UNHCR), seminari juhtis Anne Veerpalu Eesti Inimõiguste Keskusest.
Seminaril anti ülevaade Kreeka probleemidest sundrändega hakkama saamisel, kuna tegu on piiririigiga, kust enamik varjupaigataotlejaid Euroopa Liitu saabuvad. Kreeka tingimused varjupaigataotlejate vastuvõtul on aga nii kehvad, et Euroopa Inimõiguste Kohus on keelanud varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi saata, kuna seal koheldakse varjupaigataotlejaid ebainimlikult.
Seega tekkis seminaril küsimus, kas piiririigid peaksid üksi hakkama saama pagulaste tulvaga või oleks mõistlik olla solidaarne ning proportsionaalselt jaotada pagulased kõigi Euroopa Liidu riikide peale? Organisatsioonid leidsid, et seda kohustust riikidele veel peale panna ei saa, aga enam riike võiks seda vabatahtlikult teha. Näiteks on Euroopa Komisjon algatanud pilootprojekti, kus ümberasustatakse Malta põgenikke teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Peale seminari tausta uurinuna saab hea näitena solidaarsusest saab välja tuua Sloveenia, kes vabatahtlikult aitas Maltat ning ümberasustas kümme Aafrika põgenikku Sloveeniasse. Tegu võib olla küll pealtnäha väikese arvuga, kuid Sloveenia jaoks on tegemist kindlasti suure väljakutsega, mida võiks ka Eesti järgida. Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on programmiga liitunud Suurbritannia, Slovakkia, Rumeenia, Portugal, Luksemburg, Poola, Ungari, Saksmaa ja Prantsusmaa. Pilootprojekti raames antakse varjupaika 255 põgenikule. Kindlasti saaks ka Eesti kümne põgeniku integreerimisega ühiskonda hakkama, seega võiks Eesti tulevikus antud projektidega liituda. Kui me ise tahame, et meiega oldaks solidaarsed, peame näitama ka eeskuju.
Sujuvalt kitsenes teema ka Eesti võimekuse peale pagulasi vastu võtta, hetkel on Eestis keskmisel 70 varjupaigataotlejat aastas (viimase 20 aasta jooksul on varjupaika antud umbes 60 inimesele). Anne Veerpalu väitis, et Eesti ametnikke on väga palju koolitatud pagulaste temaatikal ning vastuvõtukeskus pole peaaegu kunagi täis, seega oleks Eestil rohkem taotlusi võimalik vastu võtta. Riigi esindajad aga leidsid, et Eesti saab küll tehnilise poolega hakkama, kuid pagulaste lõimumisega ühiskonda Eesti veel hakkama ei saaks. Samas tõdeti, et võrreldes Kreekaga on Eesti olukord ja võimekus siiski oluliselt parem.
Seminarilt jäi kõlama aga ka positiivne sõnum – nimelt tõdeti, et pagulased ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus. Integreerides pagulased kiirelt ühiskonda, saavad nad riigile kasu tootma hakata. Mitmekesisem ühiskond on alati tugevam ning elujõulisem. Samuti aitavad pagulased Euroopa riikidel üle saada ühiskonna vananemisest tingitud probleemidest.
Seminar on osa inimõiguste keskuse rahvusvahelise sundrände teemalisest avalikkuse teavitamise projektist, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Tekst pärineb siit.
Lehed
- 1
- 2
- 3
- 4
- järgmine ›
- viimane »