Uudised: varjupaigataotlejad
Eesti andis mullu varjupaiga seitsmele inimesele
Eesti andis lõppenud aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.
Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik. Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud. 17 varjupaigataotlejat olid Süüria, 14 Venemaa, üheksa Gruusia, kaheksa Pakistani, kolm Albaania, kolm Iraani, kolm Sudaani, kolm Valgevene, kaks Kosovo ja kaks Kuuba kodanikud. Samuti sai Eesti varjupaigataotlused ühelt Afganistani, ühelt Austraalia, ühelt Horvaatia, ühelt Nigeeria, ühelt Tuneesia ja ühelt Türgi kodanikult. Üks varjupaigataotleja oli Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega.
37 juhul lükkasid ametnikud varjupaigataotluse tagasi. 24 juhul lõppes taotluse menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Sellised juhtumid on näiteks need, kui ametnik otsustab jätta varjupaigataotluse läbi vaatamata või võtab inimene ise oma taotluse tagasi.
Vietnami kodanikelt laekunud suur varjupaigataotluste arv on seotud juhtumiga, kui piirivalve tabas mullu veebruari lõpus Võrumaal 28 ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimest. Neist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam. Piirivalve andis neist kaheksa üle Venemaale ja paigutas ülejäänud väljasaatmiskeskusesse.
Mullu 31. detsembri seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses veel 47 varjupaigataotlust, mille puhul oli lõplik otsus veel langetamata.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele vastavalt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning politsei- ja piirivalveamet hoiab kõik seda puudutava info konfidentsiaalsena. Kui varjupaiga saanud isik ise selle kohta avalikult kommentaare annab, on tal selleks õigus.
2012. aastal sai Eesti 77 varjupaigataotlust, millest rahuldas kaheksa. 2011. aastal laekus 67 varjupaigataotlust, millest riik rahuldas kaheksa. 2010. aastal laekus varjupaigataotlusi 33, 2009. aastal 40 ning 2008. aastal 26. Kuigi varjupaigataotluste arv on viimastel aastatel kasvanud, on Eesti Eurostati andmetel jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem maa.
Varjupaigataotlejad tahaksid otsust oodates ise raha teenida
Eesti Pagulasabi: varjupaigataotlejate tööõiguse puudumine pigem tekitab probleeme, mitte ei leevenda neid.
Udused ja vihmased aastavahetuse päevad Illuka vallas Jaama küla varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. Siin saadetakse kuude kaupa aega tuulde, tööd teha ei tohi. Tühjad pilgud seanahka vedades, oodates otsust, kas pagulase staatus tuleb või ei.
Aasta jooksul on mittemidagitegemist harjutanud albaanlased, afgaanid, pakistanlased, sudaanlased, süürlased, venelased, ukrainlased… Mitmed neist võiksid ise elatist teenida, mitte sotsiaaltoetustest sõltuda. Aasta jooksul on Eestile esitatud ligi sada varjupaigataotlust, pagulasestaatuse on saanud alla kümne.
Edasi saab lugeda Eesti Päevalehest: http://epl.delfi.ee/news/eesti/varjupaigataotlejad-tahaksid-otsust-oodat...
Kohus ei nõustunud süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamisega
Neljapäeval, 24. oktoobril, esindasid Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õigusnõustajad Tallinna Halduskohtus edukalt Süüria varjupaigataotlejat tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise istungil.
EIK õigusekspert Anni Sääri sõnul peab kinnipidamine kehtiva õiguse kohaselt olema vajalik, proportsionaalne ega tohi teenida administratiivseid huve. “Varjupaigataotlejate kinnipidamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seotud olulisi asjaolusid, näiteks kultuurilist või religioosset tausta,” ütles Säär.
Süürlane taotles EIK juristide abiga enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest selleks puudus alus. Inimõiguste keskus rõhutab, et varjupaigataotlejate olulise põhjuseta kinnipidamine on nende põhiõiguste õigustamatu ja tugev rikkumine.
PPA seisukohad, et süürlasel on kinnipidamiskeskuses turvalisem või et seal võib tema taoltuse menetlemine olla prioriteetsem, olid kohtu arvates asjakohatud. Kohtu otsuse kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamine erandlik ning seda meedet võib kasutada vaid viimasel võimalusel – näiteks juhul, kui on oht, et inimene võib väljasaatmisega viivitada või varjupaigamenetlust kuritarvitada.
Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper soovitas PPA-l oma tegevuses inimõiguste kaitsele rohkem tähelepanu pöörata. “Inimeselt ei tohi võtta tema vabadust vaid seetõttu, et nii on ametnikele mugavam,” ütles Käsper. “Varjupaigataotlejad, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema, ei saa oma inimõiguste kaitse osas loota kellelegi teisele peale riigi, kust nad varjupaika paluvad.”
Inimõiguste keskuse seisukoht on, et kuna Süürias on käimas kodusõda, on tsiviilisikute elu relvakonflikti tõttu ohus ja neid ei saa sinna tagasi saata, mistõttu ei saa Süüria kodanike varjupaiga taotlemist mingil juhul lugeda varjupaigaõiguse kuritarvitamiseks.
Uudist vahendab humanrights.ee