Uudised: varjupaigataotlejad
Eesti andis üheksa kuuga varjupaiga kolmele inimesele
Politsei- ja piirivalveameti andmetel rahuldas Eesti üheksa kuuga kolme isiku varjupaigataotlused, eelmine aasta samal perioodil anti varjupaik kokku seitsmele isikule. Varjupaiga said inimesed Afganistanist, Süüriast ja Venemaalt. Täiendavat kaitset pole sel aastal veel kellelegi antud, eelmine aasta samal perioodil sai täiendava kaitse kokku neli isikut.
Eestis viibib praegu 17 isikut, kellele varjupaiga andmise otsus on veel langetamata.
Kokku on Eestile esitatud üheksa kuuga 74 varjupaigataotlust. Mullu esitati Eestile 68 varjupaigataotlust.
Tänavu esitatud taotlustest 24 tulid Vietnami kodakondsusega inimestelt, 13 Venemaa kodakondsusega isikutelt, seitse Gruusiast, Pakistanist, Süüriast, kolm Albaaniast, kaks Iraanist ning üks Afganistanist, Austraaliast, Horvaatiast, Tuneesiast, Türgist, USAst ja Valgevenest, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.
Eestist on tänavu enim varjupaika palunud Vietnami kodanikud
Politsei ja piirivalveameti andmetel on tänavu Eestist kõige enam varjupaika küsinud Vietnami kodanikud, seda 24 korral.
Samuti on tänavu kolme kuuga Eestile varjupaigataotluse esitanud seitse Pakistani, kuus Venemaa, neli Gruusia, kolm Albaania, kaks Iraani ning üks Tuneesia, üks Afganistani, üks Austraalia, üks Horvaatia, üks Süüria, üks Türgi ja üks Valgevene kodanik, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson Postimehele.
Samuti esitas varjupaigataotluse üks Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega inimene.
Eesti andis esimesel poolaastal varjupaiga kahele inimesele, neist üks on Afganistani ja üks Venemaa kodanik.
Juuni lõpu seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses 22 varjupaigataotlust, mille suhtes oli otsus veel langetamata.
«Sellel aastal on kõige rohkem varjupaigataotlusi esitanud vietnamlased, eelmisel aastal esitasid kõige rohkem taotlusi grusiinid. Kui tänavu aasta alguses oli varasemaga võrreldes tunduvalt rohkem taotlusi, siis järgnevatel kuudel on taotlusi olnud vähem ning poole aasta seisuga on taotluste arv eelmise aastaga samas suurusjärgus.» märkis Härson.
Ta rõhutas, et varjupaigamenetluste otsuste statistikat ei tohiks võrrelda lihtsalt numbreid vaadates.
«Positiivsete varjupaigamenetluse otsuste arv sõltub otseselt päritoluriikidest, kust taotlejad tulevad ning iga taotleja individuaalsest kaitsevajadusest. Keelduvate otsuste suurem osakaal sel aastal on seotud selliste taotluste esitamisega, millel ei olnud otsest seost kaitsevajadusega. Varasematest aastatest rohkem on tänavu isikud sagedamini ka oma varjupaigataotlusi ise tagasi võtnud, et vabatahtlikult päritoluriiki naasta,» lausus Härson.
Eesti andis mullu varjupaiga kaheksale inimesele, kõige rohkem ehk kolmel juhul said Eestilt varjupaiga Somaalia kodanikud. Rahvusvahelise kaitse saajatest olid kolm Somaalia, kaks Venemaa, kaks Armeenia ja üks Valgevene kodanik.
Kokku sai Eesti 2012. aastal 77 varjupaigataotlust, neist 35 esitasid Gruusia kodanikud. Kaheksa taotlust esitasid Venemaa, viis Armeenia, neli Süüria, neli Vietnami, neli Valgevene, kolm Afganistani, kolm Türgi, kolm Pakistani ja kaks Egiptuse kodanikud. Samuti esitasid mullu varjupaigataotluse üks Albaania, üks Guinea, üks Elevandiluuranniku, üks Kongo Demokraatliku Vabariigi, üks Kasahstani ja üks Tuneesia kodanik.
Kadi Viik: Enamik põgenikke on riikides, mis vajaksid ise abi
Kas teie oskate öelda, milline riik maailmas võtab vastu kõige rohkem põgenikke teistest riikidest? Mina ei osanud, kui seda lugu kirjutama hakkasin, kuigi olin ise äsja just sellest riigist naasnud.
Küsisin seda küsimust ka oma tutvusringkonnas. Üks inimene suutis vähemalt ühe esikümnesse kuuluva riigi ära nimetada (Etioopia, 9. koht). Teised pakkumised ei olnud ligilähedalgi.
Vastupidiselt levinud arvamusele, et põgenikud tulevad Euroopasse või teistesse lääneriikidesse, jäävad nad enamasti omaenda piirkonda. Ükskõik, kas põhjuseks on tagakiusamine, näljahäda, looduskatastroofid või sõjad, ei jõua tavaline põgenik kaugemale kui – oma koduriiki. ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR andmetel oli 2011. aastal* kokku 42,5 miljonist põgenikust 26,4 miljonit põgenikuolukorras omaenda kodumaal. 15,2 miljonit olid põgenenud mujale ning 0,9 miljonit olid varjupaigataotlejad.
Lehtrikujuline põgenikevool
Põgenikud, kes lahkuvad oma koduriigist, jõuavad tavaliselt naaberriikidesse. Kõige rohkem põgenikke on pärit Afganistanist, kokku ligi 2,7 miljonit. Nendest 95 protsenti paikneb naaberriikides Pakistanis ja Iraanis, mis ühtlasi on ka ühed kõige enam põgenikke vastuvõtvad riigid. Õige vastus loo alguses esitatud küsimusele – milline riik võtab vastu kõige rohkem põgenikke – ongi Pakistan.
Pakistan, mis on ise üks maailma vaesematest riikidest – tänavuse inimarengu indeksi järgi 186 riigi seas alles 146. kohal –, kus pool elanikkonnast elab vaesuses, 42 protsenti on kirjaoskamatud, rahvastik kasvab väga kiiresti ja umbes pool elanikkonnast on alla 19-aastased. Ometi on Pakistan vastu võtnud umbes 1,7 miljonit Afganistani põgenikku, mitteametlikel andmetel on arv lähenemas kolmele miljonile. Teisel kohal vastuvõtjariigina on Afganistani teine naaber Iraan ja veel üle-eelmise aasta lõpus oli kolmandal kohal Süüria. Nüüdseks on olukord Süürias drastiliselt muutunud ning Süüria on ise muutunud riigiks, kust põgenetakse.
2011. aasta lõpus olid vaid kaks lääneriiki kümne kõige suurema pagulaste arvuga riikide seas – Saksamaa (4. koht) ja USA (10. koht). Praeguseks on Süüria naaberriigid neist mööda läinud või minemas.
Väga palju põgenikke on pärit Iraagist, kelle 1,4 miljonist põgenikust lõviosa paikneb samuti naaberriikides, ja Somaaliast, kus vägivald, põud ja näljahäda tekitasid põgenikevoolu. 1,1 miljonist Somaalia põgenikust rohkem kui pooled paiknevad Dadaabi põgenikelaagrites naaberriigis Keenias.
Arvuliselt kõige enam põgenikke viibibki madala või keskmise sissetulekuga arengumaades, tervelt 80 protsenti UNHCRi vastutada olevatest põgenikest asub arengumaades.
Euroopasse jõuavad vähesed
Kui kriisikollete vahetus läheduses paiknevad riigid võtavad vastu enamiku maailma põgenikest, kas siis keegi Euroopasse ka jõuab? Kokkuvõtvalt võib öelda, et väike osa jõuab ja veel väiksem osa saab varjupaika.
2012. aastal lükati Eurostati andmetel Euroopa Liidus 73 protsenti asüülitoatlustest tagasi. Eestis lükati 69 protsenti taotlustest tagasi, ülejäänutele anti kas pagulasstaatus, täiendav kaitse või elamisluba perekondade taasühendamise kaudu. Ära tuleb märkida, et otsused võivad käia ka varem saabunud inimeste kohta.
Lehtrikujulist põgenikevoolu illustreerib Süüria konflikt. UNHCRi andmetel on Süürias hinnanguliselt 1,5–2,5 miljonit siseriiklikku põgenikku ja ligi 7 miljonit inimest vajavad kohe humanitaarabi. Ligi 1,5 miljonit inimest on põgenenud välismaale ning surve naaberriikidele on suur. Kõige rohkem on põgenikke läinud naaberriiki Jordaaniasse. Kirjutamise ajal on registreeritud põgenike arv Süüriast Jordaaniasse lähenemas poolele miljonile. Jordaania on korduvalt rahvusvahelist abi palunud, muu hulgas veevarustuse osas, olles üks maailma kõige suurema veepuudusega riikidest. Samuti on poolele miljonile lähenemas põgenike arv teistesse naaberriikidesse Türki ja Liibanoni, millest viimane ise on vaevu toibumas pikaajalisest kodusõjast. Isegi Iraak on vastu võtnud üle saja tuhande Süüria põgeniku.
Euroopa Liitu jõudis Süüria põgenikke möödunud aastal 23 510, Eestisse neli.
Varjupaika ei saanud neist Eestis ükski.
* – Kõik andmed 2011. aasta seisuga
Allikad: UNHCR, Eurostat, Eesti Pagulasabi
Euroopa – 332 000 asüülitaotlust
2012. aastal taotles Euroopa Liidu liikmesriikides asüüli 332 000 inimest.
Peamiselt olid taotlejad pärit
Afganistanist (8 protsenti),
Süüriast (7 protsenti),
Venemaalt (7 protsenti),
Pakistanist (6 protsenti).
70 protsenti taotlustest võeti vastu viies liikmesriigis:
Saksamaa (77 500 taotlejat ehk 23 protsenti koguarvust),
Prantsusmaa (60 600 ehk 18 protsenti),
Rootsi (43 900 ehk 13 protsenti),
Ühendkuningriik (28 200 ehk 8 protsenti) ja
Belgia (28 100 ehk 8 protsenti).
Eesti võttis vastu 75 taotlust, mis moodustab 0,02 protsenti koguarvust.
Arvestades kohalikku rahvaarvu, oli kõige rohkem taotlejaid:
Maltal (5000 taotlejat miljoni elaniku kohta),
Rootsis (4600),
Luksemburgis (3900).
Kõige vähem võeti vastu taotlusi:
Portugalis (30),
Eestis ja Hispaanias (mõlema puhul 55 taotlejat miljoni elaniku kohta).
Allikas: Eurostat
Artikkel ilmus Postimehe pagulaspäevale pühendatud erilehes Vabadus.