Uudised: varjupaigataotlejate kinnipidamine

Pagulasorganisatsioonide arvates vajab Eesti seadusandlus muutusi

Kolm varjupaigataotlejaid ja pagulasi abistavat organisatsiooni – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Eesti Inimõiguste Keskus – saatsid Siseministeeriumile ühised kommentaarid ja ettepanekud seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmisega.

Siseministeeriumile esitati järgmised seisukohad ja ettepanekud:

• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et Eesti kontekstis ei ole tarvidust kiirmenetluse järele, arvestades et taotluste hulk on väga väike ning protseduurilisi garantiisid saab kõige paremini tagada just tavamenetluse raames, ning et mitmed eelnõus ettenähtud kiirmenetluse rakendamise alused on liiga subjektiivsed või varjupaigamenetlusega sisuliselt mitteseonduvad. Seetõttu teeme ettepaneku vastav nimekiri VRKS-ist välja jätta või kitsendada võimalikke aluseid selliselt, et need oleksid kooskõlas eelpool viidatud UNHCR täitevkomitee otsusega (kavandatava § 20 lõike 2 punktid 1, 4 ja 5).
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kasutamine taotluse läbivaatamata jätmise alusena ei ole sisuliselt kooskõlas nõudega hinnata kolmanda riigi turvalisust individuaalselt ning et turvalise riigi kontseptsioon üldiselt on vastuolus rahvusvahelise kaitse menetluse keskse eesmärgiga. Seetõttu teeme ettepaneku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise aluste seast välja jätta turvalise kolmanda riigi mõiste ning menetleda selliseid taotlusi tavamenetluse raames.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine peab olema viimane võimalik meede ning seda tohib kasutada vaid individuaalselt kaalutletud juhtudel, kui kinnipidamine on olukorra suhtes proportsionaalne ning ühtegi kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik rakendada. Seetõttu teeme ettepaneku piirata või vähemalt täpsustada VRKS-is sätestatud kinnipidamise aluseid, viies need kooskõlla nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka UNHCR-i varjupaigataotlejate kinnipidamisjuhistega. Samuti loodame, et proportsionaalsuse ja individuaalse kaalutlemise nõuet ning alternatiivide kasutamist hakatakse tulevikus ilma eranditeta ka rakendama.
• Pagulasorganisatsioonid on seisukohal, et perekonna taasühinemise õiguse direktiiv ei ole täiel määral VRKS-i üle võetud. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse saajate perekondade taasühendamise õigust puudutavad sätted VRKS-i tasemel. Samuti teeme ettepaneku laiendada rahvusvahelise kaitse saaja pereliikme määratlust, kaasates sellesse ka kaitse saanu vabaabielus või registreeritud kooselus oleva partneri.

Lisaks avaldati lootust, et taotlejate erivajaduste hindamine saab toimuma menetluse võimalikult varases staadiumis ning pädevate inimeste poolt, järgides selget ja kindlaksmääratud protseduuri, ning et lähiajal sõlmitakse Politsei- ja Piirivalveameti ning varjupaigataotlejate huvisid kaitsvate organisatsioonide vahel kokkulepe piiripunktide monitoorimiseks, kooskõlas menetlustoimingute direktiivi artikliga 8.

Kohus ei nõustunud süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamisega

Neljapäeval, 24. oktoobril, esindasid Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õigusnõustajad Tallinna Halduskohtus edukalt Süüria varjupaigataotlejat tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise istungil.

EIK õigusekspert Anni Sääri sõnul peab kinnipidamine kehtiva õiguse kohaselt olema vajalik, proportsionaalne ega tohi teenida administratiivseid huve.  “Varjupaigataotlejate kinnipidamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seotud olulisi asjaolusid, näiteks kultuurilist või religioosset tausta,” ütles Säär.

Süürlane taotles EIK juristide abiga enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest selleks puudus alus. Inimõiguste keskus rõhutab, et varjupaigataotlejate olulise põhjuseta kinnipidamine on nende põhiõiguste õigustamatu ja tugev rikkumine.

PPA seisukohad, et süürlasel on kinnipidamiskeskuses turvalisem või et seal võib tema taoltuse menetlemine olla prioriteetsem, olid kohtu arvates asjakohatud. Kohtu otsuse kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamine erandlik ning seda meedet võib kasutada vaid viimasel võimalusel – näiteks juhul, kui on oht, et inimene võib väljasaatmisega viivitada või varjupaigamenetlust kuritarvitada.

Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper soovitas PPA-l oma tegevuses inimõiguste kaitsele rohkem tähelepanu pöörata. “Inimeselt ei tohi võtta tema vabadust vaid seetõttu, et nii on ametnikele mugavam,” ütles Käsper. “Varjupaigataotlejad, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema, ei saa oma inimõiguste kaitse osas loota kellelegi teisele peale riigi, kust nad varjupaika paluvad.”

Inimõiguste keskuse seisukoht on, et kuna Süürias on käimas kodusõda, on tsiviilisikute elu relvakonflikti tõttu ohus ja neid ei saa sinna tagasi saata, mistõttu ei saa Süüria kodanike varjupaiga taotlemist mingil juhul lugeda varjupaigaõiguse kuritarvitamiseks.

Uudist vahendab humanrights.ee