Uudised: pagulaspoliitika
Asüülitaotlejate tausta uurivad geograafilised detektiivid
Neli inimest hoolitseb selle eest, et Eestis saaksid asüüli vaid need, kel on selleks õigus.
Eesti, kust II maailmasõja ajal pages läände ligi sada tuhat inimest, ei ole siia saabuvate pagulaste suhtes just sõbralik. „Igasuguseid siia ka lastakse!” kiruvad kõige õigemad eestlased ehk netikommentaatorid. „Laiskvorstid! Nad tulevad siia paremat elu otsima, pole neil kodumaal häda midagi,” kiruvad nad edasi ja maalivad endale silme ette pildi, kus Eestimaa on täis pagulasi, kes viivad riigi üldise hävinguni.
Tegelikult on Eesti pagulaste vastuvõtu koha pealt ülirange: aastas on Eestisse saabunud maksimaalselt 70 asüülitaotlejat. Rahuldatakse vaid umbes kümnendik taotlusi, mis vastavad rahvusvahelisele pagulase definitsioonile. Ülejäänud üheksa kümnendikku, kellel pole piisavalt alust, et Eestisse pääseda, saadetakse tagasi. Seega eraldatakse terad sõkaldest ja õnneotsijad pagulastest väga hoolikalt. Seda tõsist tööd teeb Eestis vaid neli inimest: politsei- ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talitus.
Loe edasi Eesti Päevalehest.
Pagulaspoliitika erisektsioon Riigikogu Toimetistes
Riigikogu Toimetiste käesolevas numbris (24,2011) on erisektsioon Eesti pagulaspoliitikast.
Teemat "Eesti varjupaigapoliitika Euroopa perspektiivis" analüüsib Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kristina Kallas, kes on ühtlasi Eesti Pagulaabi MTÜ juhatuse esinaine. Kirjutise peamise sõnumina jääb kõlama, et Eesti peab kujundama oma varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteemi ümber, et toime tulla pidevalt uuenevate ülesannetega. Artikkel analüüsib Eesti varjupaigapoliitika eri aspekte, keskendudes varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustele. Kõigepealt antakse ülevaade Eesti varjupaiga- ja pagulaspoliitika ajaloost ja võrreldakse Eesti olukorda Euroopa teiste riikide, eelkõige Läänemere piirkonna omaga. Seejärel analüüsitakse Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi loomise protsessi ja selle käigus tekkivaid pingeid. Artikli lõpus vaadeldakse ülesandeid, mida varjupaigataotlejate arvu pidev suurenemine ja Euroopa Liidu üha jõulisemalt koordineeritav varjupaigapoliitika Eesti ette seab.
"Pagulaste lõimimine Eesti ühiskonda: probleemid ja lahendused" teema ainesel vaeb mõtteid Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituudi analüütik. Kirjatüki keskseks väiteks on see, et rahvusvahelise kaitse saanud isikute lõimimine Eesti ühiskonda pole siiani olnud kuigi tulemuslik. Selles artiklis tuuakse välja peamised Eesti ühiskonda lõimumise nõrgad kohad just rahvusvahelise kaitse saanute endi seisukohast vaadatuna. Peatähelepanu on sellistel valdkondadel nagu elukoha leidmine, tööturule sisenemine, ligipääs keeleõppele ja sotsiaalteenustele ning kogemused lõimumisprogrammidega. Artikli lõpus on välja toodud soovitused rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste ja lõimimise parandamiseks.