Riigikogu Toimetiste käesolevas numbris (24,2011) on erisektsioon Eesti pagulaspoliitikast.
Teemat "Eesti varjupaigapoliitika Euroopa perspektiivis" analüüsib Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kristina Kallas, kes on ühtlasi Eesti Pagulaabi MTÜ juhatuse esinaine. Kirjutise peamise sõnumina jääb kõlama, et Eesti peab kujundama oma varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteemi ümber, et toime tulla pidevalt uuenevate ülesannetega. Artikkel analüüsib Eesti varjupaigapoliitika eri aspekte, keskendudes varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustele. Kõigepealt antakse ülevaade Eesti varjupaiga- ja pagulaspoliitika ajaloost ja võrreldakse Eesti olukorda Euroopa teiste riikide, eelkõige Läänemere piirkonna omaga. Seejärel analüüsitakse Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi loomise protsessi ja selle käigus tekkivaid pingeid. Artikli lõpus vaadeldakse ülesandeid, mida varjupaigataotlejate arvu pidev suurenemine ja Euroopa Liidu üha jõulisemalt koordineeritav varjupaigapoliitika Eesti ette seab.
"Pagulaste lõimimine Eesti ühiskonda: probleemid ja lahendused" teema ainesel vaeb mõtteid Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituudi analüütik. Kirjatüki keskseks väiteks on see, et rahvusvahelise kaitse saanud isikute lõimimine Eesti ühiskonda pole siiani olnud kuigi tulemuslik. Selles artiklis tuuakse välja peamised Eesti ühiskonda lõimumise nõrgad kohad just rahvusvahelise kaitse saanute endi seisukohast vaadatuna. Peatähelepanu on sellistel valdkondadel nagu elukoha leidmine, tööturule sisenemine, ligipääs keeleõppele ja sotsiaalteenustele ning kogemused lõimumisprogrammidega. Artikli lõpus on välja toodud soovitused rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste ja lõimimise parandamiseks.