Uudised: Harku väljasaatmiskeskus
Õiguskantsler juhtis tähelepanu väljasaatmiskeskuse probleemidele
Õiguskantsler Indrek Teder saatis 3. juunil siseminister Ken-Marti Vaherile märgukirja, milles juhtis tema tähelepanu Harku väljasaatmiskeskuses esinevatele probleemidele, sealhulgas tõsistele kinnipeetavate põhiõiguste ja -vabaduste riivetele. Väljasaatmiskeskuses hoitakse väljasaadetavate kõrval kinni ka varjupaigataotlejaid, kes on oma asüülitaotluse esitanud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal ja keda sealt seetõttu ei vabastata, vaatamata asjaolule, et tegemist ei ole kurjategijatega. Õiguskantsler edastas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile omapoolsed soovitused keskuse tingimuste parendamiseks. Tervikteksti saab lugeda õiguskantsleri kodulehel.
Märgukirjas tõstatati muuhulgas käeraudade kasutamise probleem, mille puhul on tegemist intensiivse sekkumisega inimese põhiõigustesse. Ühel juhul kohaldati käeraudu 20-aastase naise suhtes hambapolikliinikusse saatmisel (kokku 1 tund ja 50 minutit) ning tema sõnul hoiti tal käeraudu peal ka hamba väljatõmbamise ajal. Õiguskantsleri hinnangul tuleks isik käeraudadest tervishoiuteenuse osutamise ajaks vabastada ning rakendada pigem muid turvalisust tagavaid meetmeid, kui see on võimalik. Samuti ei tohiks kasutada käeraudasid alaealiste saatmisel, vaid põgenemise ohtu tuleb tõrjuda muude meetmetega.
Rikkumisi on toime pandud ka kinnipeetavate teavitamisel nende suhtes kehtestatud piirangutest ning ka nende peal tehtavatest protseduuridest. Probleemid tulenevad tihtilugu puudulikest tõlkimisvõimalustest, kuna väljasaatmiskeskuse töötajad on võimelised kinnipeetavatega suhtlema üldiselt vaid vene ja inglise keeles.
Väljasaatmiskeskuses peetakse kinni ka saatjata alaealisi. Ühte alaealist oli keskuses kinni peetud isegi enam kui kuus kuud, kuigi tal olid olemas tagasisaatmiseks vajalikud dokumendid. Hariduse andmist keskuses ei toimu, samuti ei korraldatud alaealistele kinnipeetavatele muid eakohaseid tegevusi ega sellel eesmärgil keskusest väljaviimisi. Alaealiste seesugune kinnipidamine on vastuolus ÜRO laste õiguste konventsiooniga ning, juhul kui tegemist on varjupaigataotlejaga, Euroopa Liidu varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuete direktiiviga.
Kahjuks ei ole õiguskantsler oma märgukirjas eraldiseisvalt analüüsinud varjupaigataotlejate olukorda väljasaatmiskeskuses. Õiguskantsler rõhutas vaid, et varjupaigataotlejate puhul tuleb arvesse võtta nende seisundi eripära: varjupaigataotlejad võivad olla kogenud tagakiusamist või väärkohtlemist, samuti võivad varjupaigataotlejate suhtes kohalduda erinõuded osutatavate teenuste osas.
Pagulased suunatakse Tallinna vangla alale
Tulevikus hakkavad ühe katuse all viibima isikud, kes loodavad Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset, ja illegaalid, kes ootavad maalt välja saatmist.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis tekitas eelmisel nädalal kirgi nn pagulaseelnõu (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus), mille peamine eesmärk on panna kokku vastuvõtukeskus ja väljasaatmiskeskus ning nimetada see kinnipidamisasutuseks.
Praegu on Ida-Virumaal Illukal eraldi vastuvõtukeskus, kuhu paigutatakse pagulased, ja Harjumaal Harkus on eraldi väljasaatmiskeskus, kus on illegaalselt riigis viibivad inimesed või muidu kurjategijad, kel elamisluba ära võetud ja kes ootavad maalt välja saatmist. Nüüd on plaan panna need kaks asja kokku ja paigutada Tallinna vangla alale.
«Ei kujuta ette, kuidas see praktikas hakkab välja nägema – eriti kui võtta arvesse paari nädala tagust juhtumit, mil naine müüs laste mänguväljakul narkootikume. Temalt võeti elamisluba ära ja ta saadetakse maalt välja. Seda tüüpi narkokurjategija pannakse siis tulevikus kokku inimestega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, erinevaid teenuseid,» imestas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE).
«Juba see, et nad üldse kokku pannakse, on kahtlane, aga märgiliselt on täielik sigadus, et nad vangla territooriumile viiakse,» lisas poliitik, kes pole küll eelnõuga tegeleva põhiseaduskomisjoni liige, kuid on komisjoni aruteludel osalenud oma huvist.
Lähinädalatel teisele lugemisele saadetava eelnõu eest riigikogus vastutav isik Mart Nutt (IRL) kinnitas, et pagulasi ei saadeta vanglasse, vaid Tallinna vangla territooriumil olevasse hoonesse, mida ümbritsevad nõuetekohased aiad. «On mõistlik ja kokkuhoidlik kasutada olemasolevaid võimalusi,» märkis ta.
Ossinovski vastas, et varjupaigataotlejatel võib vangla territooriumil olla eraldi sissepääsuga eraldi maja, aga see annab ikkagi pigem signaali, et nad on kriminaalid – selline eelarvamus on suurel hulgal elanikkonnast. «Seetõttu on see rahva seas kindlasti populaarne käik, kuid näitab selgelt, kui postsovetid me selles küsimuses oleme,» leidis ta.
Ossinovski päris läinud nädalal riigikogus sel teemal aru peaministri kohustusi täitnud kaitseministrilt Urmas Reinsalult (IRL).
Sotsiaaldemokraadist rahvasaadik tõdes, et kuna suur osa Eestis pagulase staatuse saanud inimesi ei saa enamikku seadusega ette nähtud teenuseid, näiteks elamispinda või kohanemisega seotud teenused, ei täida meie riik paljusid pagulase küsimuses rahvusvaheliselt võetud kohustusi.
«Selles kontekstis on üllatav, et selle asemel et lahendada probleemi sisuliselt, on riigikogu menetlusse antud valitsuse eelnõu, millega viiakse pagulaste vastuvõtukeskus kokku väljasaatmiskeskusega ehk pannakse kodumaal tagakiusatud pagulased kokku väljasaadetavate inimestega, kes on seadusrikkujad või lausa kriminaalid,» rääkis Ossinovski.
«Et ühiskond saaks täiesti ühemõtteliselt aru meie riigi suhtumisest pagulastesse, luuakse uus keskus Tallinna vangla juurde. Ma küsin, kas see ongi IRLi Eesti asja ajamine, et rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed pannakse Tallinna vanglasse?» päris ta peaministri asendajalt.
Reinsalu lükkas kategooriliselt tagasi väite, et Eesti ei täida oma kohustusi, ning kinnitas, et iga juhtumit menetletakse üldistest humanistlikest põhimõtetest ja rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes.
«Valitsusel ei ole kindlasti mingit kava varjupaiga taotlejaid vanglasse saata. Vastupidi, ma arvan, et need ettepanekud on välja arendatud ühelt poolt tõhususe kriteeriumist, et ressurssi kasutada nõnda, et nende nõuetega meie ette seatavaid tingimusi saaks nende inimeste puhul täita,» ütles kaitseminister.
Reinsalu lisas, et kuna varjupaika taotlevate ja pagulase staatuse saavate inimeste hulk on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, tuleb nende inimeste paigutamisel käituda võimalikult säästlikult.
KaguEestis on üle Eestit ja Venemaad lahutava kontrolljoone tänavu ebaseaduslikult tulnud 33 vietnamlast, kaks süürlast, üks hiinlane ja üks armeenlane. Lisaks tabati samas piirkonnas 20. aprillil viis Pakistani kodanikku, kelle täpne Eestisse sisenemise koht on veel kindlaks tegemata.
Pretsedent: Kuid kinni peetud Vietnami kodanik vabastati väljasaatmiskeskusest
Neljapäeval, 18. aprillil esindas Eesti Inimõiguste Keskus Tallinna Halduskohtus edukalt Vietnami kodanikku tema kinnipidamise pikendamise istungil. Sama inimese kinnipidamist on alates septembrist iga kahe kuu tagant pikendatud.
Inimõiguste keskus taotles vietnamlase vabastamist tuginedes asjaolule, et isik on Eestilt palunud rahvusvahelist kaitset ning on Põhiseaduse vastane kinni pidada varjupaigataotlejat, kui ei esine seaduses loetletud kinnipidamisaluseid, sh näiteks ohtu riigi sisejulgeolekule. Tallinna Halduskohus rahuldas inimõiguste keskuse taotluse.
Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi juhi Kristi Toodo sõnul on selline kohtuotsus märkimisväärse tähendusega. “See võib muuta edaspidist kohtupraktikat, mis puudutab varjupaigataotlejate majutamist vastuvõtukeskuse asemel kinnipidamisasutustes,” sõnas Toodo.
Vietnami päritolu varjupaigataotleja viibis alates eelmise aasta septembrist Harku Väljasaatmiskeskuses ning tema kinnipidamise pikendamist on Politsei- ja Piirivalveamet taotlenud siiani edukalt iga kahe kuu tagant.
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Vietnamlast esindati keskuses tegutseva varjupaigataotlejate õigusabi kliiniku tegevuse raames, mida rahastab EV Siseministeerium ja Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu.
Uudist vahendab humanrights.ee.