Uudised: Harku väljasaatmiskeskus
Kohus ei nõustunud süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamisega
Neljapäeval, 24. oktoobril, esindasid Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õigusnõustajad Tallinna Halduskohtus edukalt Süüria varjupaigataotlejat tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise istungil.
EIK õigusekspert Anni Sääri sõnul peab kinnipidamine kehtiva õiguse kohaselt olema vajalik, proportsionaalne ega tohi teenida administratiivseid huve. “Varjupaigataotlejate kinnipidamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seotud olulisi asjaolusid, näiteks kultuurilist või religioosset tausta,” ütles Säär.
Süürlane taotles EIK juristide abiga enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest selleks puudus alus. Inimõiguste keskus rõhutab, et varjupaigataotlejate olulise põhjuseta kinnipidamine on nende põhiõiguste õigustamatu ja tugev rikkumine.
PPA seisukohad, et süürlasel on kinnipidamiskeskuses turvalisem või et seal võib tema taoltuse menetlemine olla prioriteetsem, olid kohtu arvates asjakohatud. Kohtu otsuse kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamine erandlik ning seda meedet võib kasutada vaid viimasel võimalusel – näiteks juhul, kui on oht, et inimene võib väljasaatmisega viivitada või varjupaigamenetlust kuritarvitada.
Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper soovitas PPA-l oma tegevuses inimõiguste kaitsele rohkem tähelepanu pöörata. “Inimeselt ei tohi võtta tema vabadust vaid seetõttu, et nii on ametnikele mugavam,” ütles Käsper. “Varjupaigataotlejad, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema, ei saa oma inimõiguste kaitse osas loota kellelegi teisele peale riigi, kust nad varjupaika paluvad.”
Inimõiguste keskuse seisukoht on, et kuna Süürias on käimas kodusõda, on tsiviilisikute elu relvakonflikti tõttu ohus ja neid ei saa sinna tagasi saata, mistõttu ei saa Süüria kodanike varjupaiga taotlemist mingil juhul lugeda varjupaigaõiguse kuritarvitamiseks.
Uudist vahendab humanrights.ee
ÜRO komitee kritiseeris Eesti varjupaigamenetlust
ÜRO piinamise vastu võitlemise komitee leiab oma värskes otsuses Eesti kohta, et varjupaigataotluste kiirendatud läbivaatamine piiril ei taga korrektset taotluse läbivaatamise protseduuri järgimist ning seega eksisteerib oht, et rikutakse non refoulement põhimõtet (ehk keeld ohvrit tema tagakiusajale üle anda). Samuti ei võimalda piiril taotluste kiirmenetlemine taotlejal negatiivse otsuse korral otsust edasi kaevata. Komitee nõuab, et kõikidele varjupaigataotlejatele oleks garanteeritud tõlke ja õigusabi kättesaadavus ka piiril taotledes ning võimalus negatiivne otsus edasi kaevata.
Lisaks leiab komitee, et Eesti riik peab astuma koheselt samme, et parandada kinnipeetavate olukorda Harku väljasaatmiskeskuses. Kinnipidamistingimused peavad vastama rahvusvahelisele standardile ning keskuse personal vajab koolitust ja juhendamist jõu ja verbaalse ahistamise vältimiseks.
Eesti Pagulasabi on koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega ja Johannes Mihkelsoni Keskusega pööranud Eesti avalikkuse tähelepanu probleemidele, mis eksisteerivad varjupaigataotluste kiirmenetlemisel või lausa menetlema jätmisel Eesti piiril. Viimati esitatud seisukoht sel teemal on kättesaadav meie kodulehel: http://www.pagulasabi.ee/pagulasorganisatsioonid-eesti-vajab-soltumatut-piirimonitooringut.
ÜRO dokument on allatõmmatav aadressilt http://www2.ohchr.org/english/bodies/cat/docs/co/CAT.C.EST.CO.5-AUV_en.doc.
Riigikogu võttis vastu VRKSi muudatused
Riigikogu võttis täna, 12. juunil vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) muutmise seaduse. Seadusega nimetatakse senine varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus ümber majutuskeskuseks (keskus asub Illuka vallas, Jaama külas, kuid kolib tuleval aastal Väike-Maarja lähedale Vao külla), senine väljasaatmiskeskus nimetatakse aga ümber kinnipidamiskeskuseks (see hakkab tulevikus asuma Tallinna vangla territooriumil). Ära kaob esmase vastuvõtukeskuse nimetus ning ka selle funktsioone hakkab täitma kinnipidamiskeskus. Varjupaigataotlejaid hakatakse seega ka tulevikus kinni pidama vanglalaadses asutuses kõrvuti väljasaadetavatega, vaatamata sellele, et varjupaigataotlejad ei ole kurjategijad ning et neile rakendub varjupaigataotluse esitamise hetkest alates väljasaadetavatest erinev õiguslik režiim.
Seadusemuudatusega karmistatakse veelgi varjupaigataotlejate kinnipidamise aluseid. Nii võib asüülitaotlejat kinni pidada näiteks isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks, isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seega võib sobilikud alused leida praktiliselt iga varjupaigataotleja kinnipidamiseks.
Eesti Pagulasabi on seisukohal, et varjupaigataotlejate kinnipidamine peab muutuma erandiks, mitte reegliks. Riik peaks tagama, et varjupaigataotlejaid ei tohi väljasaatmiskeskusesse paigutada ega nende sealviibimist pikendada, kui ei ole kindlaks tehtud, et taotleja kujutab ohtu siseriiklikule julgeolekule või avalikule korrale või on kuritarvitanud varjupaiga taotlemise õigust.
Muudatuste poolt olid Reformierakond ja IRL, muudatuste vastu aga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond. Seadus jõustub 1. oktoobril 2013.