Uudised
Pevkur: Eesti on valmis vastu võtma kümme Ukraina pagulast
Siseminister Hanno Pevkuri hinnangul peab Eesti praeguses olukorras näitama üles solidaarsust ning tegema maksimaalse selleks, et Ukrainat abistada.
Viimased kuud on näidanud, et Ukrainal ei ole võimalik kõikide sisepagulaste ümberasustamisega oma jõududega toime tulla. Siseministri sõnul on sarnaselt Eestile mitmed Euroopa Liidu riigid täna üle vaatamas Ukrainast pärit põgenikele varjupaiga andmise tingimusi. „Minu hinnangul võiks Eesti luua võimaluse elamisloa andmiseks humaansetel kaalutlustel, nagu see on täna näiteks Soomes,“ ütles Pevkur.
"Selline seaduse täiendus teeks varjupaiga andmise inimlikumaks ning annaks võimaluse lihtsamalt ja kiiremini võtta Eestisse vastu põgenikke, kes praeguses olukorras ei vasta varjupaiga saamise tingimustele, aga kellel näiteks elavad Eestis sugulased," rõhutas Pevkur.
Praeguseks näitab politsei- ja piirivalveameti ekspertide kogutud teave, et hetkeseisuga oleks Ukraina siseriiklikku olukorda arvestades põhjendatud varjupaiga andmine vähemalt kümnele inimesele. PPA vaatab kõik varjupaigataotlused läbi individuaalselt ja teeb otsused varjupaiga andmise osas esimesel võimalusel.
Sõjapõgenikud vajavad abi
Proovige visandada sõja nägu.
Selle joonistab Donetski metallurg, kes näeb koju pöördudes, kuidas kodu ta silme ees raketitabamusest õhku lendab. Sinna, rusude alla, jääb tema nelja-aastane poeg. Selle joonistab võitleja, kes katsub vaenlast sama saatuse ähvardusel tagasi pöörata. Ja mitte ükski sõda ei kirjuta end ajalukku nendeta, kes on ise küll ehk elus ja puutumata, aga kelle senine maailm on purunenud. Eluase hävitatud, perekond laiali pillutatud, võimetu igapäevasele seadusetusele ja terrorile vastu panema. Rääkimata sellest, kust homseks süüa saada, kui töökoht on õhku lastud ja palka nähti viimati üle poole aasta tagasi.
Kodu maha jätta ja ummisjalu põgeneda, sageli koos lastega, pole kerge valik kellelegi. Ometi paneb sõda, mille Venemaa on Ukrainale peale sundinud, meeleheitlikult ellujäämisvõimalusi otsima juba Eesti elanikkonnast suuremat hulka inimesi. Üle poole miljoni neist palub ajutist varjupaika välisriikidelt. Need on inimesed, kelle elu ei pruukinud veel aasta tagasi küll olla jõukas, kuid ei erinenud palju sellest, kuidas elame meie siin Tallinnas, Võrus või Jõhvis.
Eesti pole tänaseni pakkunud kaitset kellelegi. 58 taotlejast üheksa on saanud meilt juba äraütleva vastuse. Pole meie sõda, pole meie probleemid, öeldakse. Meil on konservatiivne immigratsioonipoliitika, kõlab valitsuse mantra. Asugu ümber oma riigi piires, Lvivi mahub palju Donetski põgenikke, võib õlgu kehitades ja ÜRO konventsioonide üldreeglitele viidates kogu probleemi Kiievi kanda jätta. ÜRO põgenikeorganisatsiooni väitel ei suuda aga Ukraina sisepagulastega toime tulla.
Kuid mis meil sellest, jõuab siis väike Eesti kõiki maailma probleeme lahendada? Seesama väike Eesti, kes sõnadega seisab häälekalt Ukraina eest. Kus tõsimeeli arutatakse, kas peaks toetama Ukrainat relvadega (mida meil ülearu pole). Kus võib-olla jätkub tahtmist panustada järjekordsesse võõraste algatatud sõtta, võtmata selle eest vastutust. Iraagi ründamist mäletate? Kes aga praegu tahaks aidata kasvõi mõndagi neist miljonitest, kes võimuvaakumisse tekkinud ISIS-e eest pagevad?
On südantliigutav, et Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina.
Eesti Päevalehe juhtkiri, 11.02.2015
Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai Eesti mullu 157 varjupaigataotlust kokku 24 riigi kodanikelt ja ühe taotluse, mille esitaja kodakondsus ei ole teada.
Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik.
Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud.
Varjupaika taotlesid Eestist enim Sudaani kodanikud ehk 22 ning järgnesid Venemaa 19, Egiptus 12 ja Süüria seitsme taotlusega.
Taotlusi esitasid ka Mali, Valgevene, Gruusia, Kameruni, Elevandiluuranniku, Albaania, Alžeeria, India, Eritrea, Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud.
2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikku, üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik.