Uudised: integratsioon
Eero Janson: Rohkem solidaarsust
27. juuni Pärnu Postimehe juhtkiri pealkirjaga “Põgenikepoliitika jäägu konservatiivseks” põhineb mitmetel valefaktidel.
Esiteks väidetakse, et 70 aastat tagasi Läände põgenenud inimesi ei saa võrrelda tänaste põgenikega, kuna tollal põgenesid inimesed välisriigi repressioonide eest ning asusid vastuvõtvas riigis esimesel võimalusel tööd otsima. On selge, et paguluse puhul pole oluline, kas inimene põgeneb oma kodunt naaberriigi sissetungi või kodusõja tõttu – oht elule on oht elule. Tegelikult on nüüdsete pagulaste ja 70 aasta taguste põgenike vahel vaid üks erinevus: sellal kui Teise maailmasõja ajal ja järel võtsid lääneriigid Eestist tulnud põgenikke vastu vaid heast südamest, siis tänapäeval on riikidel, sh Eestil, juba rahvusvaheliselt võetud kohustus kõiki abivajajaid, kes nendeni jõuavad, aidata.
Samuti ei vasta tõele juhtkirjas esitatud väide, nagu ei tahaks tänased pagulased töötada või õppida kohalikku keelt. Vastupidi, töö leidmine on Eestilt kaitse saanud pagulaste jaoks üks olulisemaid etappe oma elu taas ülesehitamisel, kuna see annab neile vajaliku stabiilsuse ja iseseisvuse. Suurem osa vähem kui sajast Eestis elavast pagulasest on omale töö ka leidnud. Lisaks tasub märkida, et varjupaigataotlejatel on hetkel Eesti riik lausa keelanud otsuse ootamise ajal töötada, sundides inimesed teinekord lausa mitmeks aastaks täielikult sõltuvaks väikesest toimetulekutoetusest. Seega ei ole töötus Eestis elavate pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks kunagi vaba valik. Lisaks, kuna töö leidmine on suurel määral seotud eesti keele oskusega, on ka sobilikele keelekursustele suur tung. Seni on probleeme esinenud hoopis sobilike kursuste vähesusega. Seda kõike on kinnitanud ka 2011. aastal Siseministeeriumi tellitud ja Balti Uuringute Instituudi poolt läbiviidud uuring “Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda”.
Juhtkirjas öeldakse ka, et “põgenikud on muutumas kogu Euroopa peavaluks”. Seda võiks veelgi laiendada: põgenikud on peavaluks kogu inimkonnale. Mõistagi tahaksime me elada maailmas, kus inimesed ei peaks oma kodudest põgenema selleks, et ellu jääda. Kuid olukorras, kus ainuüksi Süüriast on põgenenud juba 3 miljonit inimest, kellest umbes pooled on lapsed, ei ole võimalik enam pead liiva alla peita. Euroopa riigid on vastu võtnud vaid 3% kõigist Süüriast lahkunud inimestest, vaatamata sellele, et lähim Euroopa Liidu liikmesriik asub Damaskusest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel. Seega on selge, et Euroopa riigid, Eesti teiste hulgas, ei ole teinud piisavalt jõupingutusi abivajajate aitamisel. Euroopa vajab rohkem inimlikkust ja solidaarsust, mitte vähem.
Artikkel ilmus 2. juulil ilmunud Pärnu Postimehes vastulausena 27. juuni juhtkirjale.
Osale annetuskampaanias „Ratas abivajajale!“
Osale heategevuslikus annetuskampaanias „Ratas abivajajale!“
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) koos järgmiste koostööpartneritega:
kutsuvad häid inimesi üles annetama kasutatud jalgrattaid varjupaigataotlejatele, kes ootavad rahvusvahelise kaitse otsust Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses.
Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses veedetud aeg võib olla psüholoogiliselt väga raske, kuid erinevate tegevuste võimaldamine aitab säilitada positiivse suhtumise. Kasutatud jalgratastega saavad varjupaigaotsust ootavad inimesed sisustada oma vaba aega ja avastada Eestimaa loodust.
Kui Sul tekkis soov aidata, siis helista palun telefonil 56880907 või kirjuta aadressil mniine@iom.ee. Anname täpseid juhiseid, millisesse kodu lähedal asuvasse Hawaii Expressi esindusseoma kaherattalise sõbra saad toimetada. Aktsiooni käigus loodetakse koguda nii naiste, meeste, noorte kui ka laste rattaid üle Eesti ning need ei pea olema ideaalses korras – enne abivajatele üle andmist need korrastatakse. Rattaid kasutatakse vaid heategevuslikul eesmärgil Eesti varjupaigataotlejate abistamiseks.
Loe aktsioonist siit: www.iom.ee/parem ja siit: www.facebook.com/pagulasabi
Selgusid konkursi “Elust uuel kodumaal” tulemused
IOM Eesti esinduse pressiteade 25. aprill 2012
Täna avalikustas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindus konkursi “Elust uuel kodumaal” tulemused. Võistlusele laekunud lugude põhjal võib tõdeda, et sõltumata ajast ja kohast on pagulased kogenud sarnaseid raskusi uude ühiskonda integreerumisel. E-raamatu „Valik lugusid konkursilt „Elust uuel kodumaal““ emotsionaalsete lugude jutustajateks on peamiselt 1940ndate lõpus Eestist lahkunud. Lisaks on raamatus koha leidnud ka üks taaslõimumise lugu, mis sai alguse Abhaasiast ca 130 aasta eest.
„Täna meenutame me neid sündmusi küll läbi ajalooprisma, kuid inimeste soovid, unistused ja hirmud on tihti ajast sõltumatud. Oma kodumaalt lahkumine ning uude maailma integreerumine, ükskõik, mis põhjusel seda ka ei tehta, on alati väljakutse täis ebakindlust, raskusi ja uue õppimist.”(Hans Peter Bøe, IOM Eesti esinduse juht). IOMi Eesti esinduse poolt korraldatud konkursile laekus võistlustöid üle kogu maailma ning raamatusse jõudsid neist 8 eestikeelset ja 4 inglisekeelset. Igale loole eelneb intervjuu kas autori või isikuga, kes loo konkursile saatis. Raamatut lugedes saab kaasa elada nii eestlaste ja eestimaalaste kogetud raskustele uude ühiskonda lõimumisel 1950ndadel kui ka taaslõimumisele tänases Eestis.
Eestikeelsete tööde kategoorias tunnistati parimateks: 1. koht - Mari Ann Tammark (Kanadast) 2. koht - Aire Kolbre Salmre (USAst) 3. koht - Valentine Treiman (USAst). Inglisekeelsete tööde kategoorias tunnistati parimateks: 1. koht - Lembit U. Lilleleht (USAst) 2. koht - Tania Lestal (Austraaliast) 3. koht - Arved Plaks (USAst). Ühtlasi pälvis eriauhinna lõimumislugude kategoorias Arnold Rutto Abhaasiast.
Soovime tänada kõigi konkursil osalenuid nende hindamatu panuse ning projekti juhtkomitee liikmeid võistlustööde hindamise eest!
E-raamatu saab tasuta alla laadida järgmiselt aadressilt - http://iom.ee/parem/sundmused
Konkurss “Elust uuel kodumaal” korraldati ning e-raamat anti välja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid“ (PAREM) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.