Uudised

Kokku ületas mullu Eesti piiri 7,4 miljonit inimest. See on märgatav tõus, kui võrrelda 2010. aastaga, mil piiri ületas 6,6 miljonit inimest.

«Transpordivahendite ületamine on samuti saja tuhande võrra kasvanud ja see annab intensiivsust meie teedele,» rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt täna siseministeeriumis 2011. aasta statistikast ülevaadet andes. Mullu ületas piiri 1,35 miljonit transpordivahendit, 2010. aastal 1,24 miljonit.

«Meie poole pealt on oluline, et piiriületusel nende väljaselgitamine, kes ei ole siia oodatud, oleks kvaliteetne ja sujuv ja võimalikult mugav,» ütles Küüt. «Praegu võime öelda, et see on nii, kui inimeste kontrolliks läheb kuskil 0,6 minutit inimese kohta ja transpordivahendite kontrolliks 3,5 minutit.»

Tõusnud on ebaseaduslike piiriületuste arv. Kui 2010. aastal üritati ebaseaduslikult piiri ületada 116 korral, siis mullu juba 186 korral. Mullu tabati 215 ebaseaduslikku piiriületajat. Enamik ebaseaduslikest piiriületustest toimus piiriveekogudel - Narva jõel, Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel.

Küüt rääkis, et järjest enam panustatakse elektroonilisele arendusele ning täna on 48 protsenti piirialast võetud elektroonilise järelevalve alla.

«Samuti on tõusutrendis ebaseadusliku sisserände juhtumite arv, tõustes 62-lt 82-le,» tõi Küüt veel välja. Ka võltsitud dokumente on üritatud kasutada rohkem: 2010. aastal 16 ja 2011. aastal 52 dokumenti.

«Peab ütlema, et Eestis välja antavad dokumendid on väga võltsimiskindlaid ja kasutatud on teiste riikide dokumente,» rääkis Küüt.

Veel on kasvanud varjupaigataotluste arv. Piirilt sooviti seda 2010. aastal 12 korral, kuid 2011. aastal 33-l korral. Kokku taotleti varjupaika 67 korral, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Enim, 11 taotlust, esitasid Kongo DV kodanikud, 8 taotlust Afganistani kodanikud ning 7 Armeenia kodanikud.

«Langetasime 17 juhul positiivse otsuse, aga oluliselt on ka tagasilükkamisi,» rääkis Küüt. «Peamiselt on asi selles, et isikud on tulnud meile kolmandatest riikidest, mis ei ole ohtlikud.»

«Salakaubana üritatakse kõige enam sisse tuua Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette ja neid avastati kokku 175 juhtumit,» rääkis Küüt, tunnistades, et see on oluline trend, millega peavad ametnikud igapäevaselt tegelema. Nimelt kasvas see 69 juhtumi võrra.

Sisenemiskeeld väljastati mullu 3327 isikule, mis on 820 isiku võrra rohkem, kui aasta varem. Peamiseks põhjuseks oli viisa puudumine ning reisidokumendi puudumine.

 

Uudis pärineb siit.

Seaduses ettenähtud kohustuste täitmatajätmise tõttu on sotsiaalministeeriumi tegevusetus õigusvastane, kirjutas Õhtuleht. Seaduse kohaselt peab sotsiaalministeerium või selle asutus korraldama rahvusvahelise kaitse saaja elama asumise omavalitsuse üksusesse nelja kuu jooksul alates välismaalasele elamisloa andmise päevast. Kui selle aja jooksul omavalitsusega kokkuleppele ei jõuta, peab ministeerium või valitsemisala asutus ise osutama rahvusvahelise kaitse saajale seaduses nimetatud teenuseid, nagu abi eluaseme leidmisel ja remontimisel, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste saamisel, tõlketeenuste ja keeleõppe korraldamisel. Tedre sõnul peab sotsiaalministeerium tagama edasise viivituseta vastava teenuse ja algatama viivitamatult valitsuse määruse kehtestamine, nii et õiguslikult saaks reguleeritud omavalitsuse üksuse poolt rahvusvahelise kaitse saanute vastuvõtmisega seonduvate kulude katmise kord ja määrad.