Uudised
Taasasutatud Eesti Pagulasabi avaüritus möödus eksootiliste roogade ja rütmide saatel
Küllalt vihmasel, kuid meeleolukal esmaspäeval, 22. augustil 2011 toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Eesti Pagulasabi MTÜ uue alguse tähistamise üritus. Pärastlõunasele koosviibimisele olid kokku tulnud Pagulasabi parimad sõbrad ja koostööpartnerid. Hubases õhkkonnas said külalised teada Eesti Pagulasabi tulevikuplaanidest ja suurtest unistustest.
Andekad kokad Bangladeshist ja Tadžikistanist kostitasid külalisi oma rahvusköökidest pärinevate vürtsikate roogadega. Maitsvate toitude valmistajateks olid varjupaigataotleja Sachi ja pagulane Umarjon. Eksootilise toidu kõrvale pakkusid muusikalisi elamusi ansambel Kasemahlake ning pagulane Savva.
Kristina ja Ingi tutvustasid külalistele Pagulasabi tulevikuplaane, mis on seotud eelkõige pagulaste igapäevaelu puudutavate küsimuste ja probleemide lahendamisega. "Oleme võtnud südameasjaks parandada siinsete pagulaste olukorda ning toetada neid Eesti ühiskonda lõimumisel," selgitas Pagulasabi üks eestvedajatest Kristina Kallas. Lisaks inimeste aitamisele tegeleb Pagulasabi ka laiema teavitustegevusega. „Hetkel puudub Eestis selline infokanal, mis koondaks endas erinevaid pagulastega seotud uudiseid, uuringuid ja muud teemaga seotud informatsiooni“, märkis Pagulasabi üks aktivistidest Ingi Sutrop. „Loodame täita selle tühimiku Eesti Pagulasabi vastavatava veebilehe ja Facebooki fännilehe kaudu,“ lisas Ingi.
Maailma Humanitaarpäev 19. augustil
19. august on Maailma humanitaarpäev.
Maailma humanitaarpäeval, mis kannab sedakorda nime „inimesed aitamas inimesi“, tunnustatakse neid humanitaartöötajaid, kes tegelevad igapäevaselt miljonite inimeste abistamisega üle maailma.
19. augustil pööratakse tähelepanu just nende inimeste ohvrimeelsusele ja panusele, kes riskivad oma eluga, et anda abi ja lootust teistele. Samuti on see päev mõeldud inspiratsiooniks nendele, kes sellist tööd teevad ja kes sellega alustamisele mõtlevad. Kuidas saad sina teemaga rohkem kursis olla ja kajastamise osas abiks olla, selle kohta alljärgnevalt mõned võimalused.
Maailma humanitaarpäeva veebilehele on koondatud palju infot humanitaarlase töö kohta ning sealt on võimalik lugeda lugusid sellest, kuidas igapäevaselt sedalaadi tööd tehakse. Lehel on ka eraldi kategooria, "Take Action" (tegutse), mille kaudu on võimalik saada juhiseid selle kohta, kuidas end kogu teemaga lähemalt kurssi viia. Näiteks esimese võimaluse all („Learn more“) saab lähemalt uurida tänapäeva maailma probleemide kohta, nagu näiteks nälg, konfliktid ja looduskatastroofid, neid omakorda mõjutavad aga laiemad probleemid – kliima muutused, poliitika, tõusvad kütusehinnad, vee kättesaadavus jne. Lehe kaudu on võimalik mängida erinevaid viktoriine, mis kontrollivad sinu teadmisi näiteks pagulasteema või nälja kohta. Seda sobib teha hiljem koolis ka koos õpilastega, kui antud teemadest juttu tuleb. Pagulasteema käsitlemiseks on olemas ka õpetajale suunatud materjalid, mis kõige parem, ka eestikeelsed, mida võib tunnis teema käsitlemiseks kasutada.
Samuti tutvustatakse lehel võimalusi selle kohta, kuidas on võimalik ise kaasa aidata, et olukorda parandada. Kõige lihtsam viis ongi sõnumi levitamine ja selle kaudu inimeste teadlikkuse tõstmine, sekkuda on võimalik aga loomulikult ka päris kätt külge pannes, hakates tööle vabatahtlikuna. Interaktiivse kogemuse saamiseks pakub lehekülg ka erinevaid mänge, et end teemadega rohkem kurssi viia. Näiteks õpetavad simulatsioonimängud ennetama looduskatastroofe või pannes sind reaalsesse katastroofiolukorda Haiti maavärina näitel, samuti lastakse sul kogeda elu pagulasena.
Mõelge teemale, aidake kaasa teadlikkuse tõstmise juures infot levitades ja proovige läbi mängida erinevaid viktoriine ja simulatsioonimänge, et end tänapäeva maailma suurte probleemidega paremini kurssi viia. Huvitav võimalus ettevõtmisest osa saada on videokonkursil osalemine, selle auhinnaks on kolm reisi New Yorki, kus saab esitada oma ideed otse ÜRO peasekretärile.
Avaldaja Madli-Maria Naulainen 13.08.2011
Illuka vastuvõtukeskuse asukoht kriitikatule all
Inimõiguslaste terava kriitika alla sattunud Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus võidakse tuua Venemaa piiri äärest metsast Tallinnale lähemale, et selle asukad ei oleks maailmast nii ära lõigatud.
Eile lõunal Jõhvi raamatukogus endale lugemisvara laenutanud Sabyasachi Sarder Bangladeshist soostus inimõiguslaste kriitikaga. “Tingimused on keskuses normaalsed, aga see asub tõepoolest linnast üsna kaugel. Buss käib Jõhvi vaid kolm korda nädalas ja meile makstakse bussipiletid kinni kord nädalas, et saaksime siin poodides käia,” kirjeldas ta Põhjarannikule põgenike eluolu.
Sarder lisas, et praegu on elu võrdlemisi igav. “Kui keskus asuks linnas, saaksime vabamalt ringi liikuda ja meelepäraselt aega veeta. Illukal pole midagi teha.”
Samal ajal kui Sarder otsis aja täitmiseks kirjandust, hõivasid tema prantsuse keelt kõnelevad kaaslased raamatukogu arvutid. Varjupaigataotlejate keskuses, kus on praegu 25 peamiselt Venemaalt, Kamerunist ja Kongost tulnud pagulast, on nende käsutuses kaks arvutit.
Teisipäeval toimus sotsiaalministeeriumis koosolek, kus oli teemaks varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse reorganiseerimine. “Ühe võimalusena on arutlusel vastuvõtukeskuse asukoha muutmine ning teenuste osutamise teistele alustele viimine, kuid lõplikke otsuseid vastu ei võetud,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik.
Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse juhataja Ilor Teeväli kinnitas, et erilist hädaldamist asukoha pärast pole ta pagulastelt kuulnud. “Oma päeva täidavad nad interneti, televisiooni ja söögitegemisega. On ka sportimisvõimalused ja väike raamatukogu, nii et ei saa öelda, et midagi teha ei ole.”
Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla leidis, et ministeeriumis ühe variandina kaalumisel olev Vao küla Lääne-Virumaal ei erine kuigi palju keskuse praegusest asukohast. “Tallinn on küll lähemal, aga keskustest on see ikkagi eemal ja samamoodi oleks ebamugav käia asju ajamas.”
Vaata ka aruannet 'Inimõigused Eestis 2010', kus vastuvõtukeskuse asukohta teravalt kritiseeritakse.