Uudised

Tee oma kappides ruumi ja rõõmusta sellega teisi

Eesti Pagulasabi MTÜ kutsub ülesse tegema oma kappides ja riiulitel ruumi! Niiviisi saad lahti asjadest mida endal enam vaja pole, kuid millest keegi teine võiks tunda suurt rõõmu.

Kindlasti on ka Sinul seisma jäänud riideid, ehteid, kotte, raamatuid, CD-sid ja DVD-sid, mida enam kunagi selga ei pane, ei vaata või ei kuula.

Tee oma kappides ruumi uutele asjadele ja otsi välja: - riided ja jalanõud (mitte liiga kulunud välimusega, mõlemale soole ja igale vanusele), - aksessuaarid (kotid, ehted, mütsid jms), - raamatud, ajakirjad, - CD-d või DVD-d, - laste mänguasjad, - ja muud põnevat.

Kokkukogutud asjad lähevad müüki kirbuturgudel Tartus ja Tallinnas Eesti Pagulasabi logoga peal. Saadavat tulu kasutatakse heategevuslikul eesmärgil Eesti Pagulasabi tegevuste rahastamiseks. Loe Eesti Pagulasabist lähemalt siit: www.pagulasabi.ee ja siit: www.facebook.com/pagulasabi.

Riiete müüdavuse suurendamiseks oleks hea need eelnevalt läbi pesta ja kui vähegi endal jaksu, võiks need ka ära triikida.

Asju saab tuua tööpäevadel kell 9 - 17 Eesti Pagulasabi kontorisse (Lai 30, Tartu). Soovi korral saab korraldada üleandmist ka muul moel, selleks palume võtta ühendust Elisabeth Viinalassiga (5814 1588).

Ootame asju aastaringselt, kuid mida varem, seda parem!

Eesti ei taha Ukraina poliitilistele pagulastele asüüli pakkuda

Eesti võimud ei andnud pagulastele advokaati ega kuulanud ühte neist suuliselt ülegi.

Ukraina opositsiooniparteisse kuuluv poliitiliste aktivistide paar võitleb selle nimel, et neid ei saadetaks tagasi kodumaale, kus nad kardavad võimude repressioone.

„Tegime enne viimaseid valimisi aktiivselt poliitilist agitatsiooni Julia Tõmošenko partei poolt,” rääkisid turvalisuse huvides anonüümsust palunud mees ja naine, kes elavad praegu Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses.

„Me oleme Tõmošenko parteis. Tahame, et Ukraina oleks euroopalik riik, toetame integratsiooni Euroopa Liitu ja NATO-sse,” selgitas naine „Praegune president Janukovõtš ei taha integreeruda, eelistab suhelda Venemaaga. Riigis töötavad kriminaalsed struktuurid, ministeeriumite aparaat juhib kõiki. Kõiki, kes mõtlevad teisiti, kõiki kes on opositsioonis, represseeritakse.”

Ukraina sisepass on naiselt ära võetud, mis tegi tema elu Ukrainas üpris keeruliseks. Ta ei saa töötada, arstiabi ega mingeid sotsiaalseid garantiisid. Ühe tema lähedasega on seotud ka tapmisjuhtum.

Kõik algas väikestest asjadest. „Näiteks korterist taheti ilma jätta. Minna polnud vahepeal kuhugi. Siseministeerium allub vastaspoole parteile. Kõik ametkonnad on politiseeritud,” võttis naine kokku.

„Kardan ka oma perekonna, oma tütre pärast, kes elab edasi Ukrainas. Viimasest vestlusest tütrega saime teada, et siseorganid, miilits, tunneb nende vastu huvi ja küsib meie asukoha järele,” rääkis naine. „Mind ähvardab reaalne oht, olin vahetu tunnistaja inimõiguste rikkumisele.”

Ei julge enam koju minna

„2010. aasta valimistel töötasin valimisvaatlejana Tšerkassõs,” rääkis mees. „Seaduse järgi pidime iga tunni tagant aru andma rikkumistest. Politsei aga ütles, et kui näeme rikkumisi, ei tohi kuhugi pöörduda. Kui siis toimus häälte lugemine, oli seal palju rikutud sedeleid. Kriipsud olid peale tõmmatud. Aga meil kästi need ikkagi arvestada Janukovõtši poolt. Meie ei nõustunud sellega.”

„Naabervalimisjaoskonnas toimus surmaga lõppenud intsident, kus käskudele mitte kuuletunud isikul löödi pea lõhki,” lisas naine. Nad näitavad ette oma valimisjaoskonna tõendid, samuti on nende kui vaatlejate nimed koos aadressidega ära trükitud kohalikus ajalehes.

„Mind koos sõbraga vahistati politsei poolt, 24 tundi hoiti kinni, mõnitati. Haavad kätel on siiani alles,” kirjeldab mees ja näitab käed ette. „Spordisaalis seoti käed tagant kinni ja riputati seinaredeli külge, kättpidi rippusin seal, varbad puudutasid vaevalt maad. Õhtul kell seitse võeti kinni, lahti lasti kell üheksa hommikul. Meid süüdistati väidetavalt hoopis muudes asjades – narkokuritegudes, mitte poliitilises tegevuses.”

Koju ei julgenud nad pärast seda enam minna. „Läksime sugulaste juurde. Andsime oma välispassid sisse viisa vormistamiseks. Kõige odavam ja kiiremini saadav oli Eesti viisa,” selgitasid nad Eestisse sattumist, lisades, et ega nad Eestist varem suurt ei teadnudki ja siia jõudmine polnud sugugi nende plaan.

Holland saatis Eestisse

„Läksime kõigepealt Poola ja sealt edasi Hollandisse. Olime seal ühe aasta ja küsisime asüüli, kuid nad pidid meid ikkagi Eestisse saatma, sest meil oli Eesti viisa. Hollandis saime automaatselt tasuta advokaadi, kes aitas meil asju ajada,” rääkis naine.

„Kui Eestisse jõudsime, siis saadeti meid Illukale, aga advokaati siin ei antud, kuigi me palusime seda. Öeldi, et advokaadi saame üksnes siis, kui meie varjupaigataotlus tagasi lükatakse,” lisas mees.

Jaanuaris otsustas politsei- ja piirivalveamet paarile varjupaiga andmisest keelduda. Otsuse järgi ei olevat nad esitanud piisavalt tõendeid, et tagasiminek Ukrainasse oleks ohtlik. Pärast otsust said mees ja naine ühendust Eesti inimõiguste keskusega ja sealtkaudu endale juriidilise esindaja, kes nüüd aitab otsuse peale halduskohtusse kaevata.

Ukraina mees kaebab ka selle peale, et teda ei kuulatud üldse suuliselt ära. Esitati vaid kirjalikud küsimused, kuuest küsimusest pooled olid aga paari omavahelise suhte kohta. Vastustes ei saanud nad seega põhjalikult oma rasket olukorda lahti seletadagi.

ÕIGUSEKSPERT: Õigusabiga on probleeme Pagulaste õiguste eest seisavad põhiliselt vabaühendused ja põhiliselt projektipõhiselt, nentis inimõiguste keskuse nooremõigusekspert Anni Säär. „Riigi õigusabi saamisega on probleeme,” rääkis ta. „Varjupaigataotlejatele tuleks luua süsteem, mille kohaselt nad saaksid koheselt endale esindaja, kes neid menetlusest läbi aitaks. Esiteks ei tunne varjupaiga taotlejad eesti keelt, taotluse peab esitama aga eesti keeles. Ka kohtute määrused riigi õigusabi taotluste puuduste kõrvaldamiseks on varjupaiga taotlejatele raskesti arusaadavad – eks nad oleks rasked ka eesti keelt valdavale isikule, kel pole juriidilist haridust.”

POLITSEIAMET:Meie ei saa õigusabi taotleda „Päritoluriigi kohta info kogumiseks kasutame rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid, näiteks ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti infot. Varjupaiga andmise otsustamisel on väga suur kaal ka inimese enda antud teabel. Eitav otsus võib tulla, kui ilmneb, et taotleja tegelik eesmärk on asuda Eestisse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd või parandada oma elutingimusi, taotleja ei esita usutavaid tõendeid selle kohta, et tal on põhjust karta tagakiusamist,” selgitas kodakondsus- ja migratsiooniosakonna peaekspert Ellen Lebedeva. „Varjupaigataotlejale tutvustatakse tema õigust saada õigusabi. Seoses isikuandmete töötlemise piiranguga ei ole PPA-l võimalik pöörduda taotlejate nimel õigusabi saamiseks.”

Lugu pärineb siit.

Selgusid konkursi “Elust uuel kodumaal” tulemused

IOM Eesti esinduse pressiteade 25. aprill 2012

Täna avalikustas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindus konkursi “Elust uuel kodumaal” tulemused. Võistlusele laekunud lugude põhjal võib tõdeda, et sõltumata ajast ja kohast on pagulased kogenud sarnaseid raskusi uude ühiskonda integreerumisel. E-raamatu „Valik lugusid konkursilt „Elust uuel kodumaal““ emotsionaalsete lugude jutustajateks on peamiselt 1940ndate lõpus Eestist lahkunud. Lisaks on raamatus koha leidnud ka üks taaslõimumise lugu, mis sai alguse Abhaasiast ca 130 aasta eest.

„Täna meenutame me neid sündmusi küll läbi ajalooprisma, kuid inimeste soovid, unistused ja hirmud on tihti ajast sõltumatud. Oma kodumaalt lahkumine ning uude maailma integreerumine, ükskõik, mis põhjusel seda ka ei tehta, on alati väljakutse täis ebakindlust, raskusi ja uue õppimist.”(Hans Peter Bøe, IOM Eesti esinduse juht). IOMi Eesti esinduse poolt korraldatud konkursile laekus võistlustöid üle kogu maailma ning raamatusse jõudsid neist 8 eestikeelset ja 4 inglisekeelset.  Igale loole eelneb intervjuu kas autori või isikuga, kes loo konkursile saatis. Raamatut lugedes saab kaasa elada nii eestlaste ja eestimaalaste kogetud raskustele uude ühiskonda lõimumisel 1950ndadel kui ka taaslõimumisele tänases Eestis.

Eestikeelsete tööde kategoorias tunnistati parimateks: 1.    koht - Mari Ann Tammark (Kanadast) 2.    koht - Aire Kolbre Salmre (USAst) 3.    koht - Valentine Treiman (USAst). Inglisekeelsete tööde kategoorias tunnistati parimateks: 1.    koht - Lembit U. Lilleleht (USAst) 2.    koht - Tania Lestal (Austraaliast) 3.    koht - Arved Plaks (USAst). Ühtlasi pälvis eriauhinna lõimumislugude kategoorias Arnold Rutto Abhaasiast.

Soovime tänada kõigi konkursil osalenuid nende hindamatu panuse ning projekti juhtkomitee liikmeid võistlustööde hindamise  eest!

E-raamatu saab tasuta alla laadida järgmiselt aadressilt - http://iom.ee/parem/sundmused

Konkurss “Elust uuel kodumaal” korraldati ning e-raamat anti välja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid“ (PAREM) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.