Inimõiguslaste terava kriitika alla sattunud Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus võidakse tuua Venemaa piiri äärest metsast Tallinnale lähemale, et selle asukad ei oleks maailmast nii ära lõigatud.
Eile lõunal Jõhvi raamatukogus endale lugemisvara laenutanud Sabyasachi Sarder Bangladeshist soostus inimõiguslaste kriitikaga. “Tingimused on keskuses normaalsed, aga see asub tõepoolest linnast üsna kaugel. Buss käib Jõhvi vaid kolm korda nädalas ja meile makstakse bussipiletid kinni kord nädalas, et saaksime siin poodides käia,” kirjeldas ta Põhjarannikule põgenike eluolu.
Sarder lisas, et praegu on elu võrdlemisi igav. “Kui keskus asuks linnas, saaksime vabamalt ringi liikuda ja meelepäraselt aega veeta. Illukal pole midagi teha.”
Samal ajal kui Sarder otsis aja täitmiseks kirjandust, hõivasid tema prantsuse keelt kõnelevad kaaslased raamatukogu arvutid. Varjupaigataotlejate keskuses, kus on praegu 25 peamiselt Venemaalt, Kamerunist ja Kongost tulnud pagulast, on nende käsutuses kaks arvutit.
Teisipäeval toimus sotsiaalministeeriumis koosolek, kus oli teemaks varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse reorganiseerimine. “Ühe võimalusena on arutlusel vastuvõtukeskuse asukoha muutmine ning teenuste osutamise teistele alustele viimine, kuid lõplikke otsuseid vastu ei võetud,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik.
Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse juhataja Ilor Teeväli kinnitas, et erilist hädaldamist asukoha pärast pole ta pagulastelt kuulnud. “Oma päeva täidavad nad interneti, televisiooni ja söögitegemisega. On ka sportimisvõimalused ja väike raamatukogu, nii et ei saa öelda, et midagi teha ei ole.”
Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla leidis, et ministeeriumis ühe variandina kaalumisel olev Vao küla Lääne-Virumaal ei erine kuigi palju keskuse praegusest asukohast. “Tallinn on küll lähemal, aga keskustest on see ikkagi eemal ja samamoodi oleks ebamugav käia asju ajamas.”
Vaata ka aruannet 'Inimõigused Eestis 2010', kus vastuvõtukeskuse asukohta teravalt kritiseeritakse.