20 aasta jooksul on Eestilt varjupaika taotlenud umbes 60 pagulast. Selle üle, kas see arv on suur või väike, saab täna arutleda tARTuFFi raames.
Eesti asukoha tõttu pole sundrände poliitika just igapäevane arutlusteema, kuid see ei tähenda, et riigil pagulastega tegemist poleks, vahendasid ERRi raadiouudised.
Eesti inimõiguste keskuse sundrände teadlikkuse projektijuhi Egert Rünne sõnul paistab Eesti silma konservatiivse pagulaspoliitikaga, kus aastas antakse pagulase staatus paarile kuni neljale inimesele. Sealjuures on varjupaigataotlejate arv aastas natukene üle poolesaja inimese.
Äraütlemiste peamine põhjus on see, et riik ei näe pagulaste puhul, et neid ähvardab kodumaal oht.
"Varjupaik antakse inimesele, kellel on kodumaal reaalne oht tema elule, aga see on ka küsitav, sest paljud neist ei saa õigusabi - kes siis ütleb, kas temal on seal ohtlik olla või mitte, seda ei oska konkreetselt keegi öelda. Eesti inimõiguste keskusel on õiguskliinikud, kus me pakume varjupaigataotlejatele õigusabi, ja kui nad saavad negatiivse otsuse, siis aitame neil tõestada, et neil on kodumaal oht oma elule," rääkis Rünne.
MTÜ Eesti pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo selgitas aga, et pagulaste arvu ei saa käsitleda kvoodipõhise näitajana. Mihkelsoo sõnul on elamisloa andmisest olulisem pagulaste integreerimine ühiskonda.
"Sisuliselt võib öelda, et riik ei ole aidanud pagulastel oma elu Eestis üles ehitada. Kui päris karmilt vaadata, siis on olukord selline, kus pagulased saavad kätte oma isikutunnistuse ja loa siia jääda, kuid peavad täiesti üksinda toime tulema. Võib endale ette kujutada, et inimesele, kes on täiesti võõrast kultuurikeskkonnast, on see väga keeruline," rääkis Mihkelsoo.
Inimõiguste keskuse arvates võiks riik muuta senist konservatiivset poliitikat. Mihkelsoo leiab, et pagulaste toetus võiks osaliselt jääda ka kodanikuühiskonna ülesandeks.
"Kuna riigipoolne toetus on niivõrd väike, siis on just kodanikuühiskonna roll see vaakum täita ja aidata nii palju kui võimalik. Teine oluline eesmärk, mis meil on, on Eesti elanike ja eelkõige noorte teavitamine varjupaigataotlejatega seotud teemadest," sõnas ta.
Teadlikkust aitaks tõsta ka filmid. Inimõiguste keskus ja tänavune tARTuFF teevadki koostööd, mida ilmestavad temaatilised dokumentaalfilmid rahvusvahelisest sundrändest. Samuti toimub täna õhtul pagulasteemaline arutelu.
Uudis pärineb siit.
Uudist illustreeriv foto pärineb siit.