Uudised: Ukraina
Eesti peaks olema vajadusel valmis Ukraina põgenikele pakkuma ka peavarju
Eesti parlamendifraktsioonid pooldavad konservatiivse pagulaspoliitika järgimist. Küll aga peaks oma mobiilsuse poolest tuntud Eesti olema valmis kiirelt reageerima ja lisaks rahalisele toetusele pakkuma sõjapõgenikele siin ka peavarju.
„Kui see vajadus tekib ja kui sündmused tõepoolest eskaleeruvad, siis tuleb asjad muidugi ümber vaadata,“ selgitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kallemets „Aktuaalsele kaamerale“.
Kõige olulisem on tema sõnul see, et Eesti valitsus suurendab järgmise aasta riigieelarves humanitaar- ja arenguabi 2 miljoni euro võrra, jõudes 12 miljoni euroni.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tuletas meelde, et äge sõjategevus käib hetkel vaid Ukraina kahes oblastis ja seega tuleks soosida põgenikele peavarju leidmist Ukraina territooriumil.
Praegu on väga paljud põgenikud sunnitud elama näiteks vanades pioneerilaagrites ja koolimajades, kuid talv on varsti ukse ees. Näiteks Saksamaa teatas eile, et annab Ukraina valitsusele 25 miljonit eurot, mille eest ehitatakse riigi idaoblastite põgenikele eluasemed.
„Esimene samm, millega Eesti ja meie teised partnerid Euroopas koos Ukrainaga peavad tegelema, on see, et luua põgenikele vajalikud tingimused Ukraina enda territooriumil,“ märkis Mihkelson.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, millist abi Eesti soovib Ukrainale anda.
„Praegu oleme rääkinud pigem humanitaar- ja rahalisest toetusest. Kui me otsustame minna inimeste tasandile, siis poliitilisel tasandil on see valitsuse otsus ja võib-olla on vaja ka mõningaid tehnilisi täpsustusi. Siin aga pikka menetlust vaja pole,“ selgitas Reps.
Lisaks riigiametitele saavad ka hoolivad eraisikud ukrainlasi abistada, nimelt alustavad homme kolm Eesti vabaühendust ühiskampaaniat "Ukraina heaks!", millega kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.
Lugu oli eetris Aktuaalses Kaameras (30.09.2014)
Eestisse elama tulla soovivate ukrainlaste arv on kasvanud
Ukraina Kultuurikeskuse juhi Bogdan Ljutjuki sõnul on Eestisse külastusviisaga tulevate ukrainlaste arv praegu tavapärasest suurem. Samuti selgus, et Ukraina sõja eest põgenenute hulgas on ka Eesti päritolu inimesi.
ÜRO andmetel on oma kodust põgenenud rohkem kui miljon inimest, kellest enam kui veerand miljonit on riigisiseselt ümber asunud. Eestis on ukrainlastel palju sõpru ja sugulasi, sest siin elab ligi 23 000 ukrainlast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Augustis kahekordistus Ukrainas sisepõgenike arv. Siis kirjeldasid põgenikud, kuidas nende maja tabanud mürsk jättis nad koduta või nad püüdsid meeleheitlikult välja pääseda ühiselamutest, mida tabasid kuus miini. "Ma pole kunagi oma elus olnud nii hirmunud. See oli jube," rääkis üks Ida-Ukraina naine ajakirjanikele.
Eesti keelt rääkiv Lisa püüab Kiievis Eesti konsuli jutule saada
Samas selgub, et Ukraina sõja eest on pidanud põgenema ka eestlased.
49-aastane eestlanna Lisa Šarabova lahkus Eestist 20-aastaselt, sest ta läks Moskvasse õppima. Elu keerdkäigud ja armastus viisid ta Luganskisse. Ta oli laste käsitööõpetaja ja huvijuht, aga see kõik on minevik.
"Seal ei ole praegu üldse võimalik elada. Seal ei ole sidet, vett ei ole, süüa pole ja kõige hullem on see, et seal on täielik sõda. Niimoodi, et aknast vaatad õhtul ja akna taga on kõik punane," rääkis Šabarova.
"Korterid kõik jäid. Tütre korter jäi, minu korter jäi. Ühesõnaga kaks kotti käe otsas ja lähed ning ei tea, kuhu sa lähed," lisas ta.
Umbes kuu aja eest otsustas Šarabova põgeneda kursusekaaslaste juurde Kiievisse, lootes, et sealt saab ta lõpuks tulla tagasi koju Eestisse.
"Algul helistasin Eesti saatkonda. Sekretär vastas mulle, et meil ei ole põgenike programmi ja meie ei saa teid millegagi aidata. Ta ütles, et kõik need andmed on veebilehel, need tuleb eurode eest vormistada ja siis tulla," rääkis Šarabova.
Eesti konsul Ukrainas Merle Pormeister ütles, et asüüli ei saa saatkonnas taotleda. "Seda saab teha, kas juba Eestis viibides või mis iganes Euroopa Liidu riigis, või siis piiril," selgitas ta.
"Nüüd hiljuti just tuli kiri konsulaati, et korralik perekond - ema, isa, laps, - paluvad Eestil nende turvalisust tagada," lisas konsul.
Seega pole Lisa ainuke, kes on lootnud just saatkonna abiga saada Eestilt põgenikustaatust. Septembri alguseks oli Eestilt asüüli küsinud 32 Ukraina kodanikku.
Lisa juhtum on keeruline, sest tal on praegu ainult Ukraina kodakondsus, kuid ta usub, et õigus peaks tal olema ka Eesti passile, sest tema ema on 1930. aastatel Eestis sündinud.
Sel nädalal üritas Lisa saada vastuvõtuaega Eesti konsuliga kohtumiseks. Sekretär talle aga seda aega ei pakkunud.
Konsul lubas Ukrainasse tagasi minnes seda uurida."Meil sekretärid on reeglina vägagi tublid ja vastutulelikud. Konkreetselt see juhtum minuni ei ole jõudnud. Ma kindlasti uurin seda ja kindlasti on tal võimalik kohtuda konsuliga, siis saab nagu seda asja silmast silma arutada. See oleks kõige parem variant minu meelest," ütles Pormeister.
Pormeister usub, et Lisa murele leitakse lahendus. Kuid Ukraina konflikti pärast on ÜRO andmetel kodust põgenenud rohkem kui miljon inimest, kellest umbes 260 000 on liikunud riigi siseselt.
"Hetkel need põgenikud on paigutatud pioneerilaagritesse, kohtadesse, kus nad saavad praegu enam-vähem normaalselt elada. Aga kui tuleb talv, siis peagi tekib probleem. Ma arvan, et siin peab ikkagi Euroopa Liidus tegema mingeid otsuseid ja nägema seda probleemi ette," ütles konsul.
Eestis on üle 20 000 ukrainlase
Venemaa väidab, et on vastu võtnud lausa 814 000 Ukraina inimest, kuid pigem on sinna suundumine tähendanud vihma käest räästa alla sattumist. Ukraina Kultuurikeskuse juht Bogdan Ljutjuk selgitab, et Eesti Ukraina kogukond on püüdnud aidata mitmeid perekondi, kes on siia tulnud külastajaviisadega.
Eestis on rohkem kui 20 000 ukrainlast, mis tähendab, et see on suuruselt kolmas rahvuste esindus eestlaste ja venelaste järel. Sõpru ning tuttavaid, kelle juurde tulla, peaks ukrainlastel jaguma.
"Siiski on neid inimesi, Eesti külastajaid, tavapärasest rohkem. Nad on ilmselt taotlenud kolme kuu viisat ja siis nad on siin kolm kuud ja nad sooviksid seda pikendada, kuni selle sõja lõpuni, et lapsed oleksid rahulikult turvalises keskkonnas," rääkis Ljutjuk.
Kui paljud Ukraina pered on juba Eestisse jõudnud, siis Lisal pole raha isegi piletite ostmiseks, sest palka pole talle makstud juba kuid ja abiraha Ukraina riigilt ta ei saa. Võib-olla õnnestub Lisal tuge saada Eesti MTÜ-de oktoobris algavast kampaaniast "Ukraina heaks", millega püütakse aidata just sõjas hätta jäänud inimesi.
Lugu ilmus 21. septembri ETV saates "AK. Nädal", vahendab ERR Uudised.
Ukrainlased tunnevad üha rohkem huvi Eestis varjupaiga taotlemise vastu
Üha enam ukrainlasi tunneb huvi varjupaiga taotlemise võimaluse vastu Eestis, sest nende kodukohas on olukord ebastabiilne. Paarkümmend Ukraina kodanikku on varjupaigataotluse ka esitanud.
Taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kiievi põllumajanduskõrgkooli magistrant Juri Zverev tuli Eestisse eelmisel sügisel aastaks Erasmuse programmiga õppima. Kevadel, kui Ukrainas algasid keerulised ajad, uuris Lõuna-Ukrainast, Krimmi lähedalt Melitopolist pärit Juri varjupaiga saamise võimalust. Talle öeldi, et vastus tema taotlusele võib suure tõenäosusega olla eitav.
"Nad arutasid minu palvet ja ütlesid, et kogu Ukrainas ei käi sõda ning ma võiksin osta maja Lääne-Ukrainas. Minul sellist võimalust ei ole," rääkis Zverev, kes on otsustanud sõita koju tagasi.
Donetskist pärit abielupaar, kes kaamera ees oma lugu rääkida ei soovinud, kodumaale pöördumise võimalusest ei mõtle. Ukrainas neil sugulasi ei ole ning ainsad sugulased elavad Eestis.
Praegu pole veel teada, kas ja kui paljudel varjupaigataotluse esitanud ukrainlastest on võimalik jääda Eestisse, sest taotlusi vaadatakse alles läbi. Kõik oleneb taotlemise põhjustest, ütles politsei- ja piirivalveameti menetlusbüroo juhataja Maige Lepp. Samuti oleneb palju ka sellest, millisest piirkonnast on taotluse esitaja pärit.
"Üldiselt on taotlejaid igast piirkonnast, kuid kõige rohkem siiski Luganski, Donetski ja Harkivi oblastist ja ka Krimmist ja Kiievist. Loomulikult me hindame ka seda, kas isikut on seal võimalik ümber asustada mõnda teise turvalisse piirkonda," rääkis Lepp.
Kümmekond ukrainlast on soovinud Eesti viisat pikendada. Põhjenduseks see, et nende koduriigis on ebastabiilne olukord. "Samuti on nad ka põhjendanud, et neil on hirm tuleviku ees, neil puudub turvalisus ning nad ei soovi kuuluda Vene Föderatsiooni koosseisu. Kõikidel nendel põhjustel me oleme ka nende viisaga viibimise aega pikendanud," selgitas Lepp.
Politsei- ja piirivalveamet saab ukrainlastelt ja ka nende Eestis elavatelt sugulastelt iga päev kõnesid, kus uuritakse, millised on varjupaiga taotlemise tingimused.
Artikkel ilmus ERR uudisteportaalis.