Uudised: Ukraina

Eesti võttis vastu 7 Ukraina põgenikku

Eesti võttis vastu seitse Ukraina põgenikku, kes said Eesti riigi poolt ka täiendava kaitse, ning lisaks said kaks Ukraina kodanikku Eesti elamisloa.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo talituse juht Liis Valk ütles, et samas on praegu menetluses veel 45 taotlust Ukrainast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta märkis, et tänavu esitatud taotluste arv on möödunud aasta sama ajaga võrreldes suurem. Kõige enam varjupaigataotlusi tuleb Eestisse mõistagi Ukrainast.

"Nende seitsme puhul sai määravaks asjaolu, et esiteks nad on pärit Ukraina kriisipiirkonnast ja nende ümberasumine mujale piirkonda elama oleks raskendatud nende jaoks, et nad kuuluvad haavatasse gruppi. Täiendava kaitse andmine tähendab seda, et isikutele antakse elamisluba esialgu üheaastase kehtivusajaga ja neil on õigus ka riigipoolsetele erinevatele toetustele, sotsiaalsetele garantiidele," selgitas Valk.

Uudist vahendab ERR uudisteportaal.

Sõjapõgenikud vajavad abi

Proovige visandada sõja nägu. 

Selle joonistab Donetski metallurg, kes näeb koju pöördudes, kuidas kodu ta silme ees raketitabamusest õhku lendab. Sinna, rusude alla, jääb tema nelja-aastane poeg. Selle joonistab võitleja, kes katsub vaenlast sama saatuse ähvardusel tagasi pöörata. Ja mitte ükski sõda ei kirjuta end ajalukku nendeta, kes on ise küll ehk elus ja puutumata, aga kelle senine maailm on purunenud. Eluase hävitatud, perekond laiali pillutatud, võimetu igapäevasele seadusetusele ja terrorile vastu panema. Rääkimata sellest, kust homseks süüa saada, kui töökoht on õhku lastud ja palka nähti viimati üle poole aasta tagasi. 

Kodu maha jätta ja ummisjalu põgeneda, sageli koos lastega, pole kerge valik kellelegi. Ometi paneb sõda, mille Venemaa on Ukrainale peale sundinud, meeleheitlikult ellujäämisvõimalusi otsima juba Eesti elanikkonnast suuremat hulka inimesi. Üle poole miljoni neist palub ajutist varjupaika välisriikidelt. Need on inimesed, kelle elu ei pruukinud veel aasta tagasi küll olla jõukas, kuid ei erinenud palju sellest, kuidas elame meie siin Tallinnas, Võrus või Jõhvis.

Eesti pole tänaseni pakkunud kaitset kellelegi. 58 taotlejast üheksa on saanud meilt juba äraütleva vastuse. Pole meie sõda, pole meie probleemid, öeldakse. Meil on konservatiivne immigratsioonipoliitika, kõlab valitsuse mantra. Asugu ümber oma riigi piires, Lvivi mahub palju Donetski põgenikke, võib õlgu kehitades ja ÜRO konventsioonide üldreeglitele viidates kogu probleemi Kiievi kanda jätta. ÜRO põgenikeorganisatsiooni väitel ei suuda aga Ukraina sisepagulastega toime tulla.

Kuid mis meil sellest, jõuab siis väike Eesti kõiki maailma probleeme lahendada? Seesama väike Eesti, kes sõnadega seisab häälekalt Ukraina eest. Kus tõsimeeli arutatakse, kas peaks toetama Ukrainat relvadega (mida meil ülearu pole). Kus võib-olla jätkub tahtmist panustada järjekordsesse võõraste algatatud sõtta, võtmata selle eest vastutust. Iraagi ründamist mäletate? Kes aga praegu tahaks aidata kasvõi mõndagi neist miljonitest, kes võimuvaakumisse tekkinud ISIS-e eest pagevad?

On südantliigutav, et Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina.

Eesti Päevalehe juhtkiri, 11.02.2015

Tööpakkumine: Ukraina humanitaarabi programmi koordinaator

MTÜ Eesti Pagulasabi otsib Ukraina sõjapõgenike humanitaarabi programmile

PROGRAMMI KOORDINAATORIT

Eesti Pagulasabi alustas oktoobris 2014 humanitaarabi programmi “Ukraina heaks!”, mille eesmärgiks on aidata sõjapõgenikke Ida-Ukrainas. Programmi raames osutatakse sõjapõgenikele abi järgmiste kriitiliste vajaduste katmiseks:

• varustamine talveks vajalike soojade tekkide, voodipesu, üleriiete ja jalanõudega;
• varustamine külmetuste ja kergete haiguste raviks mõeldud ravimitega ning võimalusel aitamaks kroonilisi haigeid neile hädavajalike ravimite soetamisel;
• ühiselamutes ja teistes majutuskohtades elavate kõige haavatavamate gruppide varustamine toiduainete ja hügieenitarvetega.

Abi osutamise piirkonnaks on Zaporižžja oblast. Rohkem infot: www.ukrainaheaks.ee.

Programmi koordinaatori ülesanded:

• koordineerida Ukrainas jagatava humanitaarabi korraldust, sh kohapealse koordinaatori, logistiku ja vabatahtlike tööd;
• koordineerida Eesti Pagulasabi tegevusi teiste humanitaarorganisatsioonidega;
• suhelda annetajate ja rahastajatega;
• töö käigus võib osutuda vajalikuks ka visiitide tegemine Zaporižžjasse.

Kandidaadilt eeldatakse:

• väga head vene, eesti ja inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas, eelistame vene keelt emakeelena kõnelevaid kandidaate; 
• projektide juhtimise kogemust, eelistatud on rahvusvaheliste projektide juhtimise kogemusega kandidaadid;
• head suhtlemisoskust ja kogemust suhtlemisel eri kultuurtaustaga inimestega;
• kasuks tuleb humanitaarabi valdkonna tundmine või varasem kokkupuude humanitaarabiga.

Osaline tööaeg, töötamine kaugtööna, tööle asumine koheselt.

Kandidaatidel palume saata oma CV ning lühike motivatsioonikiri e-mailis (mitte manusena!) hiljemalt 2. jaanuariks 2015. 

Lisainformatsioon ja kandideerimine: Kristina Kallas, tel. +372 511 8311, kristina@pagulasabi.ee