Uudised: Süüria

Avalik kiri Süüria põgenike kaitsele ligipääsu teemal

Lugupeetud peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja välisminister Urmas Paet,

Kolm aastat on möödunud ajast, mil Süürias algasid laiaulatuslikud režiimivastased protestid, mis veriselt maha suruti ja mis seejärel eskaleerusid relvastatud sisekonfliktiks. Selle tagajärjel on tänaseks Süüriast põgenenud enam kui 2,5 miljonit inimest, neist pooled lapsed. ÜRO pagulasagentuuri hinnangul tõuseb see arv käesoleva aasta lõpuks 4 miljonini. Sellele vaatamata on seni Euroopa Liidust, Norrast ja Šveitsist varjupaika otsinud ühtekokku vaid 81000 süürlast, kes moodustavad vaid 3% kõikidest põgenikest. Kuna 2014. aasta veebruaris Genfis peetud rahuläbirääkimised tulemusi ei andnud, ei ole Süürias aset leidvale vägivallale ja kannatustele lõppu näha.

ÜRO kirjeldab tsiviilisikute lahkumist Süüriast põgenike liikumisena, mis tähendab, et Süüriast põgenevatel inimestel on vaja rahvusvahelist kaitset. Kuigi Süüria sõja eest põgenevate inimeste varjupaigataotluste positiivsete vastuste tase on enamikus Euroopa riikides kõrge, peavad paljud põgenikud Euroopasse jõudmiseks ületama eluohtlikke takistusi, et kaitset taotleda. Nendele tõketele on oma raportites korduvalt tähelepanu juhtinud ECRE, Pro Asyl ja Amnesty International.

Põgenikel praktiliselt puuduvad turvalised ja seaduslikud viisid Euroopasse jõudmiseks rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Viisade saamine on sõjaolukorra ja korrektsete reisidokumentide puudumisel peaaegu võimatu. Karmid perekondade taasühinemise nõuded tähendavad, et need põgenikud, keda ootab Euroopas perekond, ei saa alati nendega taasühineda. Rahvusvahelist kaitset vajavatel inimestel on vaid vähesed võimalused varjupaiga või humanitaarviisa taotlemiseks Euroopa riikide saatkondades. Lisaks, Euroopa riigid pakuvad jätkuvalt Süüria põgenikele väga vähe ümberasustamisvõimalusi, eriti kui võrrelda pakutud kohtade arvu Süüria naaberriikide poolt vastuvõetud põgenike arvuga.

Ligipääs kaitsele on lisaks piiratud erinevate heidutusvahendite abil Euroopa Liidu välispiiril, näiteks põgenike tagasisaatmine, piiritarade ehitamine ja Euroopa riikide suutmatus efektiivselt tagada hätta sattunud põgenikepaatide aitamine merel. Püsivad süüdistused põgenike piirilt tagasisaatmise kohta ja pidevalt suurenevad Euroopa Liidu välispiiridel surevate põgenike ja migrantide arvud on vastuvõetamatud. Sellised praktikad õõnestavad Euroopa Liidu ühist varjupaigapoliitika tõsiseltvõetavust tervikuna. Liikmesriigid peavad tegema kõik, et tagada inimõiguste, sealhulgas varjupaigaõiguse ja non refoulement printsiibi täielik austamine Euroopa Liidu piiridel, veendudes, et kõik varjupaigataotlused võetakse vastu ja vaadatakse üle vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

Täna, 6. märtsil alustavad enam kui 100 mittetulundusühingut 34 Euroopa riigist, ECRE, Caritas Europe, European Network Against Racism, Amnesty International, Jesuit Refugee Service Europe, International Rehabilitation Council for Torture Victims, Churches Commission for Migrants in Europe, International Catholic Migration Commission, Euro-Mediterranean Human Rights Network, Reporters Sans Frontières ja Save the Children üle-euroopalise kampaaniaga “Europe Act Now”, mis kutsub Euroopa riikide valitsusi ja Euroopa Liidu institutsioone üles tegema ühiseid jõupingutusi, et pakkuda solidaarselt Süüria naaberriikidega kaitset konflikti eest põgenevatele inimestele.

Me kutsume üles Eesti valitsust tegutsema koheselt, rakendades järgmisi meetmeid Süüria kodusõja eest põgenevate inimeste suhtes ja kutsudes ka teisi Euroopa riike üles neid rakendama:

• Pakkuda ligipääsu rahvusvahelisele kaitsele läbi saatkondade
• Loobuda viisatasudest ja kehtestada leebemad viisanõuded konfliktipiirkonnast pärit inimestele.
• Võimaldada humanitaarviisasid Süüria põgenikele, aitamaks neil regioonist lahkuda, eelistades seejuures meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi ning piinamise ja vägivalla ohvreid.
• Pakkuda põgenikele võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti saatkondades Türgis ja Egiptuses ning lihtsustada positiivse vastuse korral nende Eestisse saabumist.
• Pakkuda teisi turvalisi ja seaduslikke teid regioonist lahkumiseks, näiteks töö- ja õppeviisad.
• Pakkuda põgenikele võimalusi ümberasustumiseks
• Osaleda ÜRO põgenikeagentuuri poolt läbiviidavas ümberasustamisprogrammis ning pakkuda lisakohti Süüria konflikti eest põgenevatele inimestele. Alternatiivselt tuleks Süüria põgenikele pakkuda ajutist kaitset, sarnaselt Saksamaa ja Austria programmidele. Ümberasustamisel tuleks eelistada meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi, piinamise ja vägivalla ohvreid ning akuutses ohus olevaid inimesi.
• Tagada reaalne ligipääs varjupaigamenetlusele ja pidada kinni non refoulement printsiibist välispiiridel
• Tagada, et kõikidel piiriületuselt tabatud põgenikel oleks ligipääs õiglasele varjupaigamenetlusele vastavuses Euroopa Liidu direktiivide ja rahvusvahelise õigusega.
• Viia sisse sõltumatu piirimonitoorimine koostöös ÜRO pagulasagentuuri ja kohalike sõltumatute organisatsioonidega.
• Võtta kasutusele kõik meetmed, hoidmaks ära võimalikud varjupaigataotlejate piirilt tagasisaatmised.
• Hoiduda põgenike karistamisest ebaseaduslike riiki sisenemise meetodite kasutamise eest, kooskõlas 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni artikliga 31.
• Lihtsustada perekondade taasühinemist
• Lihtsustada perekonnaga taasühinemist inimestele, kelle pereliikmed elavad Euroopas. Seejuures tuleks laiendada taasühinemiseks kvalifitseeruvate pereliikmete definitsiooni, kaasates nende hulka ka tuumikperre mittekuuluvaid pereliikmeid.
• Peatada põgenike tagasisaatmine Süüriasse ja selle naaberriikidesse
• Jätkata moratooriumiga tagasisaatmistele Süüriasse, tagamaks, et ühtegi inimest ei saadeta tagasi kohta, kus on oht tema elule.
• Hoiduda inimeste tagasisaatmisest riikidesse, mis juba võtavad vastu suurel hulgal Süüria põgenikke (peamiselt Liibanon, Jordaania, Türgi, Iraak ja Egiptus) või kus tagasisaadetute inimõigused võivad saada rikutud (sealhulgas Dublini regulatsiooni järgsed tagasisaatmised Kreekasse ja Bulgaariasse).

Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid peavad koheselt looma turvalised ja seaduslikud Euroopasse sisenemise viisid Süüria põgenikele ning tagama, et need, kes võtavad ette ohtlikke teekondi Euroopasse jõudmiseks, siia ka lubatakse. Ka teised põgenikud, kes põgenevad teiste maailma konfliktide või tagakiusamise eest, peavad sageli ületama samu takistusi kaitse saamiseks Euroopas. Seega kohalduvad paljud eelnevalt väljatoodud soovitustest ka neile. Sellele vaatamata on Süüria konflikt erakordne, kuna on tekitanud suurima põgenike liikumise 1994. aasta Ruanda genotsiidi järel ning vajab seetõttu erilist tähelepanu. Sellise ulatusega kriis Euroopa külje all vajab Euroopa solidaarset tegutsemist. Seetõttu loodame, et leiate võimalused kiireks soovituste rakendamiseks.

Lugupidamisega, 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
SA Avatud Eesti Fond
SA Eesti Inimõiguste Keskus
MTÜ Eesti Omastehooldus
MTÜ Eesti Pagulasabi
MTÜ Ethical Links
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
MTÜ Mondo
& Michael Diedring, European Council on Refugees and Exiles peasekretär

Lisainfo:

Eero Janson
MTÜ Eesti Pagulasabi
eero@pagulasabi.ee
tel. 517 4334 

Kristina Kallas
MTÜ Eesti Pagulasabi
kristina@pagulasabi.ee
tel. 511 8311

Leedu luteri kirik aitab 40 Süüria põgenikul Leedusse ümber asuda

Leedu on otsustanud ajutiselt vastu võtta 40 sõja eest põgenenud inimest Süüriast. Põgenikud saabuvad Leetu Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku kutsel ning ka nende majutamise ja hakkamasaamise eest hoolitseb kirik.

Põgenikud, kes on pärit erinevatest Süüria osadest, saavad Leedus elamiseks üheaastase viisa, mille kehtivuse jooksul on neil võimalik esitada riigile ka varjupaigataotlus. Põgenike Leetu tulek sai võimalikuks tänu Leedu välis- ja kaitseministeeriumile, mis korraldasid nende viisad ja transpordi.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder avaldas tunnustust Leedu luteri kiriku tegevusele ja tõi seda esile kui eeskuju Eestile. "Peapiiskopi ja kirikujuhina ma leian, et meil oleks põhjust ja meie kohus oleks ohus olevatele ja terrori eest põgenevatele inimestele varjupaika pakkuda", sõnas Põder Eesti Pagulasabile. Ta lisas, et kuigi EELK oleks valmis sõjapõgenikke aitama, kui nad Eestisse jõuavad, näiteks pakkudes neile majutust, on Eesti riigi varjupaigapoliitika selles suhtes nõutust tekitav.

Eesti Pagulasabi ja teised Euroopa pagulasorganisatsioonid on Euroopa riikidele korduvalt rõhutanud põgenike ümberasustamise vajadust. Tegemist on viimase pääseteega paljudele maailma põgenikele, kes oma kodumaale lähiajal tagasi pöörduda ei saa. Vajadus ümberasustamiskohtade järele on eriti teravalt esile tõusnud üha eskaleeruva Süüria kodusõja taustal, kuna riigist on põgenenud juba enam kui 2,5 miljonit inimest. Eesti üheski põgenike ümberasustamisprogrammis ei osale.

Eestlastel on moraalne kohustus aidata Süüria põgenikke

Pagulasekspertide sõnul on Süüriast naaberrikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest, keda võiks aidata ümberasustamine Euroopasse.

Eesti pagulaspoliitika on aastatega paranenud, kinnitas Tallinnas käinud ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) Põhja-Balti regionaalesindaja Pia Prytz Phiri. Eestlased võiksid ÜRO ametniku sõnul mõista, et varjupaiga taotlemine on inimõigus, millele ei tohi eitavalt vastata lihtsalt põhjusel, et taotleja on võõramaalane, vahendas ETV saade "Välisilm".  

ÜRO põgenikeagentuuri eestkõneleja sõnul võib põgenik olla igaüks ning sama saatus on kunagi tabanud ka eestlasi. 

"Paljud eestlased põgenesid 1940. aastatel, nad ei muutunud teisteks inimesteks võrreldes sellega, kes nad olid varem. Nad olid harilikud inimesed, kes olid sattunud ebaharilikku olukorda ja vajasid seetõttu veidi abi," lausus Phiri.

MTÜ Eesti Pagulasabi huvikaitse projekti juht Eero Janson tõi välja, et circa 26 00 inimest põgenes II maailmasõja eest laevaga Rootsi ja sai riigilt kaitset. 

"Vaatamata sellele, et Rootsil tol hetkel ei olnud juriidilist kohustust eestlasi vastu võtta, aga seda tehti siiski ja tegelikult selline moraalne kohustus on ka Eesti riigil praegu võtta vastu neid inimesi, kes mujal hädas on," ütles Janson. 

Pia Prytz Phiri on eestlaste suhtumisega põgenikesse rahul, kohalikud aktivistid aga palju kriitilisemad.

"Ma olen ka väga rõõmus, et on olnud väga olulisi muutusi, mis puudutavad seda, millal Eesti saadab varjupaigataotleja tagasi. On rohkem tingimusi täpsustamaks, millal ja miks taotleja tagasi saadetakse, on paremini aru saadud, et tagasi saata ei tohi kedagi, kes on põgenenud, et jääda ellu. Nende jaoks peaks tagasisaatmine olema viimane meede," rääkis ÜRO põgenikeagentuuri esindaja.

Eesti pagulasabi projektijuht Eero Janson leidis, et sellel hetkel, kui pagulane on saanud Eesti riigilt oma kaitse kätte, visatakse ta sisuliselt tänavale ning mingisuguseid erilisi teenuseid talle pakutud ei ole.

Võimekus on Jansoni hinnangul kindlasti suurem, kui see seni vastuvõtmise arv on olnud. 

"Kui seni on Eestis 71 pagulast, siis see arv saaks tegelikult ikka olla kordades suurem, mis oleks võimekus vastu võtta. Vastuvõtukeskus, mis asub hetkel veel Illuka vallas Ida-Virumaal, aga kolib järgmisest aastast Vaokülla Väike-Maarja lähedal, neil on võimekus tegelikult majutada kuni 100 inimest," märkis ta. 

Üks tegur, mis pagulaste vastuvõtmist takistab, on kahtlemata eestlaste hulgas üsna levinud umbusk võõrast rahvusest inimeste ja üldse kõige võõrapärase suhtes. 

Samas on hirmul ka suured silmad - liikvele läheb mitmesuguseid kuulujutte, nagu näiteks see, et rootslased olevat pagulaste suhtes tõrksaks muutunud. Pia Pryts Phiri sõnul on rootslaste suhtumine pagulastesse endiselt väga hea.

"Rootslaste teadlikkus pagulastest, nagu ka migrantidest, on väga kõrge. Rootsi valitsuse otsus tagada alaline elamisluba näiteks Süüriast saabunud põgenikele, ei ole leidnud olulist vastuseisu. Ma arvan, et Rootsi ühiskonnas on teadmine, et pagulased toovad endaga kaasa ka palju head," lausus Phiri.

"Teatav ksenofoobia on eestlastes muidugi olemas või umbusk siis kõikide võõramaalaste vastu, aga ma arvan, et unustatakse ära kaks asja. Esiteks see, et varjupaigaõigus on inimõigus. Igal inimesel on õigus esitada riigile varjupaigataotlus ja igal riigil on kohustus, rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus, see varjupaigataotlus läbi vaadata, menetleda ja oma otsus teha. Ja kõik, kes kvalifitseeruvad, kõik, kes on tõendatult taga kiusatud ja seetõttu oma kodust lahkunud, neil on õigus saada riigilt kaitset," kommenteeris Eero Janson.

"Üks asi, mis on näiteks tugevalt puudu, on eesti keele õpe. Hetkel on selline paradoksaalne olukord, kus pagulane peab valima selle vahel, kas ta hakkab tööd otsima, kas ta hakkab tööle, või ta hakkab keelt õppima, sest selleks, et saada tasuta eesti keele kursusi, peab ta võtma end töötuna arvele, sest ainult töötukassa praegu pakub selliseid kursusi," rääkis ekspert.

"Siis tekibki see ja kinnistub see stereotüüp, et on sellised välismaalased, kes ei taha õppida eesti keelt. Tegelikult see motivatsioon on tohutu," lisas ta.

Praegu on Süürias käimas sõda, mis on kaasa toonud hiiglasliku humanitaarkatastroofi ning esmakordselt on põgenikehulk kasvanud sama suureks kui Teise Maailmasõja ajal. Nii Pia Pryts Phiri kui ka Eero Janson on veendunud, et eestlaste ja eurooplastena on meil moraalne kohustus Süüria põgenikke aidata.

"Süüriast on praegu naaberriikidesse põgenenud 2,3 miljonit inimest. Seda on rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Seda on peaaegu kaks korda rohkem, kui Eesti elanikke kokku. Naaberriigid, mis ei ole rikkad riigid, on põgenikke iseäranis hästi vastu võtnud. Liibanonis pole põgenikelaagreid, põgenikud on vastu võetud kohalikesse kogukondadesse. Aga on ka selge, et need kogukonnad ja riigid vajavad palju tuge mitte ainult põgenikele, aga juba ka kohalikele elanikele, kes on põgenikud avasüli vastu võtnud," selgitas Phiri.

Eero Jansoni sõnul ei ole Eesti teinud praktiliselt midagi Süüria põgenike asjus. "Küll on välisministeerium andnud raha selleks, et Jordaanias asuvas Zatari põgenikelaagris avada üks selline haridusklass ja see on põhimõtteliselt ka kõik," tõdes ta siiski.

"Mida võiks teha, on põgenike ümberasustamine ja mida saaks teha. See on selline programm, mida veab seesama ÜRO põgenikeagentuur, mille raames leitakse need inimesed, kes on kodust põgenenud, kellele on juba antud pagulasestaatus ÜRO poolt ja kellele on vaja siis sellist pikaajalist lahendust ja nemad asutatakse ümber siis Euroopa riikidesse näiteks," lisas Janson.

Artikkel on kokkuvõte 9. detsembri ETV Välisilma saatelõigust ning avaldati ERR uudisteportaalis.